Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigieelarve täitmine tuleb pingeline
Kolmapäeval riigikogus vastu võetud järgmise aasta riigieelarve on võrreldes varasemate aastatega pingelisem, aga kui majandus kasvab vähemalt 5--6% ja riigi areng jätkub edasi ilma sotsiaalsete vapustusteta, siis eelarve täitmisega probleeme ei teki.
Riigieelarve läks riigikogus menetlemise käigus küll segasemaks ja probleeme tuli juurde, aga lõpptulemusega võib ikkagi rahule jääda.
Valitsus vaatab eelarvet koostades asju kompleksselt. Iga saadik lahendab aga neid asju, mis tal hinge peal on.
Riigikogus surutakse rohkem sotsiaalprobleemidele, mis on meil juba alates 1991. aastast tagaplaanile jäänud. Me oleme oma majandusliku edu saavutanud just sotsiaalsfääri arvel.
Riigilõivu prognoos tehti liiga suur
Kui vaadata tulude planeeringu poolt, siis ilmselt riigilõivule kirjutati natukene heldelt juurde ja see võib alatäituda.
Ma ei usu aga, et sügisel Eestis aset leidnud rahaturu kriis võib põhjustada järgmisel aastal prognoositust väiksema käibemaksu laekumise.
Käibemaksu laekumise osas võib probleeme tekkida hoopis siis, kui ei suudeta täita turukorralduse seadust. Aga ma usun, et niipalju õnnestub turukaubandus kontrolli alla saada, et sealt prognoositud käibemaks laekub täis.
Probleeme ei tohiks ka tekkida üksikisiku tulumaksu laekumisega. Palgatõus on eelarves planeeritud loogilisena. Mingit 25% suurust palgatõusu keegi ei prognoosi.
Loodetakse ka sellele, et hakkab toimima uus pensioni- ja ravikindlustuse seadus, mille järgi kontod lähevad personaalseks ja see peaks vähendama ümbrikupalga maksmist.
Kriisi tekkimist ja eelarve alalaekumist ei saa aga järgmisel aastal täielikult välistada. Majanduse areng on tsükliline kogu maailmas. Sellel aastal saime esimesel poolaastal väga suure majanduskasvu ja jõudsime isegi ülekuumenemiseni. Järgmise aasta eelarve täitmine sõltub sellest, mis nüüd ülekuumenemisele järgneb.
Küsimus on selles, kas meie majanduse maha jahutamiseks tehtud sammud olid õigeaegsed või jäime nende sammude astumisega hiljaks.
Sellele küsimusele ei oska mina praegu küll vastust anda.
Tõenäosus, et majandus areneb normaalselt edasi ja suuri tagasilööke ei tule, on kindlasti üle 50%.
Eelarve täitmisega tekib probleeme, kui järgmisel aastal on majanduskasv alla viie protsendi.