Hoiupanga juhid mängisid panga maha

Hoiupanga juhtkonna erafirma Hoiupanga Töötajate AS on Jaapani pangale Daiwa Europe Ltd võlgu ligi 230 miljonit krooni. Daiwalt saadud laenu ja isikliku rahaga ostsid Hoiupanga juhid sügisel panga akstiaemissioonist välja 1,5 miljonit Hoiupanga aktsiat ehk poole emissioonist. Daiwa laenule tiksub lisaks iga päev ligi 30 000 krooni suurune intress. Laenu ei saa tagasi maksta enne, kui Hoiupanga aktsia hind tõuseb üle 230 krooni, aga sellist taset ennustavad optimistlikumad maaklerid alles järgmise aasta alguseks. Ots-otsaga kokku tulemiseks vajavad Hoiupanga juhid aga veelgi kõrgemat, ligi 250-kroonist aktsia hinda.

Kuigi Hoiupanga töötajatel on optsioon ehk õigus tulevikus praegu panditud aktsiad välja osta, saab võla tagastamata jätmise korral Daiwa laenu tagatisaktsiad omale ja Hoiupanga juhid kaotavad üle 100 miljoni krooni isiklikku raha.

Hoiupanga Töötajate ASi (HTAS) aktsionärid, panga juhatuse esimees Aare Kilp ja juhatuse aseesimees Priit Haller väidavad, et kiire ühinemisotsus Hansapangaga ei tulnud Hoiupanga juhtide täbarast majandusseisust.

«Hoiupanga aktsia ju tõuseb!» pareerib väited pangajuhtide ebaõnnestunud tehingust Priit Haller. Tõepoolest, ühinemisotsus Hansapangaga tõstis Hoiupanga aktsia hinda börsil ligi 20 protsendi võrra ja parandas pangajuhtide väljavaateid laenu tagasimaksmise osas. Hoiupanga juhtide börsikrahhis saadud kahju kahanes ühinemisuudise mõjul 135 miljonilt kroonilt 75 miljonile kroonile.

Samas näeb Eesti Panga nõukogu liige Mart Sõrg kahe suurpanga ühinemisotsuse taga ka Hoiupanga juhtide võimetust muu hulgas laenu tagasi maksta.

Hansapanga juhatuse aseesimees Rain Lõhmus tunnistab, et tema poleks Hoiupanga juhina aktsiaemissiooni väljaostmisel osalenud. «Mina põhimõtteliselt näiteks Hansapanga aktsiatega ei kauple, mulle tundub, et see pole õige tegevus, sest ma tean rohkem, kui turg teab,» viitab Lõhmus Hoiupanga juhtide võimalikule siseinfo kasutamise juhtumile aktsiate ostmisel. Lõhmus ütles, et ta ei tea ka maailmast tuua ühtegi nn management buyout-juhtumit, kus juhtkond oleks börsil noteeritud tegutseva kommertspanga aktsiaid massiliselt kokku ostnud.

Priit Haller väidab, et panga juhtkonna sekkumiseta oleks emissioon jäänud müümata ja panga aktsiakapitali poleks saanud tõsta. See tähendanuks Hoiupanga kapitali adekvaatsuse langemist alla Eesti Panga lubatud miinimumi ja probleeme Hoiupanga edasise tegevuse jätkamisel.

Ei Kilp ega Haller ei soovi laenutehingu üksikasju kommenteerida. «Me pole lepingu detailidega kursis,» tõrjub teravaid küsimusi Priit Haller. Ta kinnitab üksnes seda, et Hoiupank tehingus ei osalenud. Mitme teise panga töötaja hinnangul pidi siiski keegi andma Hoiupanga juhtidele garantii, et Daiwa saaks neile laenu anda. Laenu detaile teadvat aga HTASi esindaja, Hoiupanga juhatuse nõustaja Marcel Vichmann, kes on aasta algusest puhkusel.

Vastuseta on küsimus, miks on Hoiupanga juhtide meel sügisega võrreldes 180 kraadi võrra muutunud? Siis kummutas Hoiupanga juhatuse esimees Olari Taal hoiu- ja hansapankuritest koosneva Hansagrupi olemasolu kinnitusega, et gruppi pole olemas olnud ning ei teki samuti.