Värsked seakatkupuhangud Saksamaal ja Hispaanias on ajendanud mitut Euroopa riiki oma piire elussigade ning sealiha impordile sulgema. Seakasvatuse kõrge kontsentratsioon suurendab nakkusohtu.
Eelmise nädala kolmapäeval peatas Austria sealiha impordi ja elussigade transiidi neljast Saksamaa liidumaast -- Mecklenburg-Vorpommernist, Alam-Saksist, Nordrhein-Vestfaalist ja Schleswig-Holsteinist. Impordi Saksamaalt on peatanud Belgia ja Holland, Portugal on sulgenud piiri Hispaania sealihale. Taani seakasvatajad nõuavad valitsuselt kõigi Saksamaalt tulevate ja sinna siirduvate sõidukite kontrollimist riigi piiril, et vältida haiguse maaletoomist.
Taani talunike nõudmised on vastuolus Euroopa Liidu kaupade vaba liikumise printsiibiga, kuid lihatootjate sõnul ei tohiks see valitsust tegutsemast takistada.
Mullune seakatkupuhang Hollandis nõudis 10 miljoni sea hävitamist. Mecklenburg-Vorpommernis läks läinud nädalal tapale 62 000 siga. Euroopa Liidu statistika näitab, et enam kui 48,5 protsenti karjadest on suuremad kui 1000 looma, mis aitab seletada mastaapide suurust. Eriti kõrge kontsentratsioon on Iirimaal ja Suurbritannias, Taanis on näitaja 60 protsenti. Eestis küünivad suuremad karjad 10 000 piirile.
Euroopa Liidus kehtivad reeglid ei luba ka sigade vaktsineerimist seakatku vastu, sest viiruse jäljed säilivad lihas ning on probleemiks liha eksportimisel. Nüüd on teadlased välja töötanud uue vaktsiini, mida ELi veterinaarkomitee hakkab lähemalt uurima eeloleval suvel.
Kuni epideemia on kontrolli all, see sigade arvukust Euroopa Liidus oluliselt ei vähenda. Aastas kasvatatakse ELis ligikaudu 187 miljonit siga. Holland on ainus riik, mis plaanib sigade arvu sajandivahetuseks 20 protsendi võrra vähendada, teised riigid ei ole algatusega kaasa läinud. Pigem ajendas läinudaastane katkuepideemia Hollandis teisi ELi riike oma seakasvatust suurendama. Tootmist on laiendanud nii Taani kui Saksamaa, ELi sealiha kogutoodang kasvas, ehkki Hollandi lihatootmine vähenes ligi 30 protsenti.
Eesti sealihaimpordist tuleb Euroopa Liidust 52,3 protsenti. 1997. a imporditi kõige enam Soomest -- 29,9 protsenti. Euroopa riikidest oli teisel kohal Taani 17,2 protsendiga. Katkuga kimpus riikidest on Eesti impordi peatanud.
Seotud lood
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Enimloetud
5
Investor ootaks madalamat hinda
6
Ka Villig avas oma padeliäri
Hetkel kuum
Investor ootaks madalamat hinda
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Tagasi Äripäeva esilehele