«Sageli tehakse pingeliselt mingit näiliselt mõttekat tööd, mis rahva rikkuste suurendamise asemel hoopis vähendab seda,» ütles Reiljan. Ta toonitas, et Eesti arengu üks pidureid on korruptsioon.
Kallas väitis, et ainult ametnike arvu vähendamine piisavat efekti ei anna, vähendada tuleb riigi osa majanduses.
Kallas osutas, et kahjuks kipub riigi osa majanduses praegusajal arenenud maailmas kahjuks hoopis suurenema, mitte vähenema.
«Riigid omavad tööstuskompaniisid, toodavad, pakuvad teenuseid -- see on ebanormaalne,» märkis kuuerevääril oravamärki kandev Kallas. Nii sõltub väga suur hulk inimesi riigi poolt pakutavatest hüvedest. Näiteks on Taanis ja Rootsis kasvanud sisemajanduse koguprodukti riigi poolt ümberjaotatav osa 55 protsendini, USAs, Austraalias ja Suurbritannia on see jõudnud juba kolmandikuni SKPst.
Eestis jaotab riik eelarve kohaselt ümber 38% SKPst, seega pole meil asi eriti hull, leidis Kallas.
Rumalate majandusotsuste näiteks tõi punast kalasabamustriga lipsu kandev Kallas õlleaktsiisiseaduse, mis pidi vähendama välismaise õlle osa Eesti turul, kuid ei saavutanud seda eesmärki.
«Kodanik ei või kunagi oma elu ja vara pärast muretu olla, kui seadusandja koos istub,» iseloomustas Kallas irooniliselt meie riigikogu tegevust.
«Alates krooni käibeletulekust on majanduskasv olnud kaheksa ja sissetulekute reaalne kasv kaks korda,» ütles Kallas
«Ilmselt on noored poisid midagi valesti arvutanud, sest statistika ei näita kaheksakordset majanduskasvu, aga keskpank näitab kuuekordset hindade kallinemist ja sissetulekute kahekordne suurenemine on seega jama,» läks Reiljan hoogu.
Saalisistujate küsimusele Euroopa Liitu astumise kohta vastasid mõlemad esinejad, et EL on parem kui Nõukogude Liit.