Omandivaidlus magusa maatüki pärast jätkub

Vanglate ameti algatatud kohtuvaidlusse on kaasatud nii aadressil Küti 17a asuvate hoonete endine omanik OÜ B&E Viktor Perevalovi isikus kui ka viimasega möödunud septembris müügilepingu sõlminud OÜ Agrin Partion, mida esindab Enn Laansoo.

Ehkki hooneregister kinnitab Agrin Partioni omandiõigust, on Küti 17a hooned seni panditud B&E-le, sest müügilepingu kohaselt pole kokkulepitud 32 miljonist kroonist seni tasutud ühtegi senti.

Ostutehingu jõustumise üks eeltingimus oli, et Tallinna linnavalitsus annab nõusoleku ehitistealuse maa ostueesõigusega erastamiseks. Linnaplaneerimise amet määras läinud aasta augustis ka krundi erastamishinna -- 2,1 miljonit krooni.

Perevalov viitab samas asjaolule, et selle aasta 1. jaanuaril kehtima hakanud uus kord muudab lepingus fikseeritud tingimuse täitmise võimatuks, sest nüüd piisab ostueesõiguse realiseerimiseks linnaosa vanema korraldusest. Sellekohast taotlust pole aga võimalik esitada alanud kohtuvaidluse tõttu.

Viktor Perevalov kinnitas, et ligi 110 meetri pikkuse rannajoonega maatüki ostmise vastu tundis elavat huvi Soome laevafirma Silja Line oma sadamakai rajamise eesmärgil. Tõsisem jutt jäi aga pooleli just põhjusel, et maa oli erastamata.

Tallinnas kinnisvara ostmisega tuntuks saanud mitme panga usaldusisik Priit Kajari tegi läinud suvel maatükile konkreetse hinnapakkumise -- 25 miljonit krooni. Eellepingu sõlmimiseni jõudis B&E aga hoopis õliliidu tegevjuhi Henn Pärnaga, kes pakkus OÜ Rail Reefer Express Estonia nimel maatüki hinnaks 32 miljonit krooni. Päris lepinguni asi siiski ei jõudnud.

Vahepeal jõudis maatüki vastu huvi tunda ka Itaalia suurinvestor Ernesto Preatoni, kes samas lähedal on juba alustanud üht kinnisvaraprojekti. Nagu öeldud, sõlmis B&E lepingu lõpuks hoopis Laansooga. Perevalov on nüüd küll seda meelt, et ta plaanib Laansooga sõlmitud lepingu vaidlustada.

Tallinna sadama peadirektor Enn Sarap seadis ostuhuviliste soovi rajada praeguse terminaali vahetusse lähedusse konkureeriv reisi- või kaubaterminaal kahtluse alla. «Mina selle bisnise juhiks ei hakkaks,» lausus Sarap, viidates asjaolule, et uue sadama ja terminaali ehitamine neelab meeletu summa. Pealegi suudab Tallinna reisisadam pärast rekonstrueerimist Sarapi sõnul vastu võtta ka Silja Line'i suurima, 215 meetri pikkuse laeva Finnjet, mis praegu sildub Muuga sadamas.

Vanglate ameti algatatud kohtuvaidlus lähtub valitsuse 1996. aasta juuni korraldusest, millega anti kaitseministeeriumi valitsemisel olevad hooned ja rajatised Tallinnas Küti 17 tasuta üle justiitsministeeriumiele. Hagiavalduses väidab vanglate amet, et Küti 17 hõlmab ka aadressi Küti 17a, ehkki hooneregister kinnitab juba alates 1994. aastast vastupidist.

Kuni selle aasta alguseni valvasid vanglate ameti peadirektori Olavi Israeli korraldusel eravaldust Küti 17a Patarei vangla püssimehed. Israel ise põhjendas seda vajadusega vältida väidetava riigivara laialitassimist.

Perevalovi kinnitusel plaanib tema Saksa partner, firma Bauman Imp Exp GmbH hagiavalduse esitamist Lääne finantsringkondades levitatava ajakirja «Finance International» vastu, kus enam kui aasta tagasi avaldati ASi Laansoo Kinnisvara reklaamkuulutus Patarei vangla ja seda ümbritseva maa-ala müügi kohta.

Nimelt hõlmas reklaami juurde lisatud plaan ka eravaldust Küti 17a. «Põhiseadusega tagatud omandiõiguse rikkumine valitsusasutuste poolt tähendab minu Saksa partnerite silmis riigipööret,» tõdes Perevalov.