Eestile tulus otsus

Eile hommikul Moskvas plahvata-nud uudispomm, et Venemaa presi-dent Boriss Jeltsin on tagandanud valitsuse, üllatas kogu maailma, sealhulgas ka Eestit. Astuti ju möödunud nädalal kahe riigi tipp-poliitikute kohtumisel samm Eesti-Vene suhete paranemise suunas.

Äripäeva arvates on Jeltsini otsus Eestile pikemas perspektiivis kasulik, vaatamata sellele, et võib pidurdada möödunud nädalal Oleg Sõssujevi ja Mart Siimanni vahel sõlmitud kokkulepete täideviimist.

Tõenäoliselt soovib Jeltsin oma sammuga kiirendada majandusreforme ja tugevdada nooremate ja reformimeelsemate positsioone valitsuses. Spekuleeritud on veel selle üle, et Jeltsini tegelik eesmärk on kommunistide mõju all olev riigiduuma laiali saata.

Kuni uue valitsuse ametisse nimetamiseni jätkab tööd vana valitsus. Ainsatena olid eile sunnitud lahkuma peaminister Viktor T?ernomõrdin, ennast altkäemaksu ja erastamisafääriga presidendile tülikaks muutnud esimene asepeaminister Anatoli T?ubais, siseminister Anatoli Kulikov ja asepeaminister Oleg Sõssujev.

Jeltsini sammu on põhjendatud nafta hinna langusega maailmaturul, mis on vähendanud riigieelarve tulusid ja raskendanud pensionite ning palgavõlgade tasumist. Võlad on aktiviseerinud kommunistide ja vasakpoolsete rünnakud valitsuse ning Jeltsini vastu.

Märk reformide jätkumisest ja Jeltsini ükskõiksest suhtumisest duumasse on aga see, et valitsuses jätkab tööd asepeaminister Boriss Nemtsov ja peaministri kohuseid täidab ajutiselt Nemtsovi lähikonda kuuluv endine kütuse- ja energeetikaminister Sergei Kirijenko. Eile läks liikvele kumu, et Jeltsini võimalikuks peaministri kandidaadiks on Nemtsov. See oleks kommunistidele nagu punane rätik härjale.

Teiseks eilse otsuse võimalikuks põhjuseks on toodud Vene majandusringkondade, eeskätt naftafirmade omavahelist võitlust, mis oli kandunud ka valitsusse.

Võtmeisikud T?ernomõrdin, T?ubais ja Nemtsov esindasid eri ringkondade huvisid ja Jeltsin oli see, kes pidi tihti valitsuse sees tekkinud pingeid siluma. Üht osapoolt eelistades otsustas president sisemistele lahkhelidele lõpu teha.

Kolmandaks arvestatavaks põhjuseks on nimetatud aasta pärast toimuvaid riigiduuma ja kahe aasta pärast toimuvaid presidendivalimisi. Arvatakse, et mitu mõjuvõimsat majandusgrupeeringut on leppinud kokku seada presidendivalimistel üles T?ernomõrdini kandidatuur. Sellepärast oligi vaja viimane räästa alt ära tõmmata, et parajal hetkel uuesti ja siis juba venelaste elujärje parandajana avalikkuse ette tuua.

Vene valitsuse vahetus mõjuks Eesti-Vene suhtele negatiivselt siis, kui Jeltsin sooviks selle sammuga valmistada meelehead riigiduumale. Toimetusele tundub, et see ei olnud Jeltsini eilse otsuse põhjus ja sellepärast arvame, et Eestil on valitsuse vahetusest kasu oodata. Kasvõi siis, kui uues valitsuses on ka uus välisminister.