Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jordaanias seigeldes tuleb tunda mängureegleid
Jordaaniaga tutvumiseks tasub otsustada nädalase ringreisi kasuks, sest vaatamist väärivad nii kõrbelossid kui pealinn Amman.
Seitsmele künkale ehitatud madalate valgeks lubjatud elumajade ja kaunite mo?eedega Amman on kaasaegne araabia linn. Eelmise sajandi lõpul arenes Amman kiirelt ja 1921. aastal nimetas noor Jordaania Ha?miiride kuningriik selle oma pealinnaks.
Keset linna laiuvad suure roomaaegse amfiteatri varemed ja selle kõrval asuv Jordaania arheoloogiamuuseum annavad tunnistust selle linna pikast põnevast ajaloost.
Linna tänapäevast jutustavad kaunid roheliste aedadega villad ja kitsastel tänavatel asuvad poekesed, restoranid ja kohvikud. Vaatamisväärne on kõrgete minarettidega kuningas Abdallahi mo?ee, kuhu sisenemisel nõutakse naistel kaetud pead ja jalgu.
Ligi 50 km Ammanist põhjas asub Jerash (piiblis Gerasa), mis on rajatud 3. sajandil. Seda peetakse tänaseni kõige paremini säilinud roomaaegseks linnaks.
Kui olete piisavalt julge veetmaks öö beduiinitelgis, pole mõtet loobuda kaunite kõrbelosside külastamisest, mis olid kauapmeeste karavanide peatuspaigaks juba 2.--3. sajandil.
Paljud neist on tänapäeval juba varemetes, kuid vaatamist väärivad Kharana, Al-Azraqi ja Qasramra kõrbelossid. Viimane neist on lagedas kõrbes seisev suurejooneline freskodega ehitud 740. aastast pärit jahi- ja pidustusteloss.
Surnumere idakaldal keset Mousa kõrbe kõrgub kaljulinn Petra, millega tutvumiseks võite rentida hobuse, liituda kaamelikaravaniga või teha päevase jalgsimatka.
2. sajandil e.m.a rajatud Petrasse viib kitsas kaljupragu, millesse kõrged kaljud heidavad tumedaid varje. Labürindi lõppedes leiate enda eest kaljudesse ehitatud iidse asula, mis võib rääkida sajanditetagusest kultuurist. See on ka üks väheseid linnu, kus võib kohata täisrüüs kõrbepolitseinikke.
Klimaatiliselt võrreldakse Jordaaniat Lõuna-Kaliforniaga. Ammani ümbrus naudib päikselist ja pilvitut ilma maist varase novembrini. Päevad on soojad, õhtud jahedad. Talv võib olla külm ja niiske, kuid sel ajal on tõelisteks kuurortideks Aqaba ja Jordani org, kus temperatuur jääb vahemikku 16--22 °C.
Üksinda ja iseseisvalt Jordaanias seigelda ei soovita. Kõrbes võivad ohtlikuks osutuda nii mürgised maod ja skorpionid kui ka äkilise loomuga kõrberahvas. Lääneliku kultuuri areng on kõrbes rändavate põlisaraablaste elu keeruliseks teinud. Esialgu suhtuvad beduiinid kõigisse turistidesse ettevaatlikult ja umbusklikult. Veendudes võõramaalase ohutuses, muututakse araabiapäraselt sõbralikuks ja lahkeks.
Erilise poolehoiu märgiks pakutakse vesipiipu või araabia kohvi.
Kõike kauplemisse puutuvat tuleb beduiinide puhul väga tõsiselt võtta. Araablane reeglina ei peta ja peab alati oma sõna. Nii pole mõtet imestuda, kui lubate õhtul naljaviluks oma reisikaaslase kümne kaameli eest beduiinile jätta ja hommikul ootavad teid kaamelid hotelli ees.
Meeles tasub pidada sedagi, et nagu heledapäised naisterahvad, nii on ka valge villaga kaheküürulised kaamelid rohkem hinnas.
Rünnakud üksi kõrberännakutel viibivatele turistidele pole haruldased. Kuna jordaanlastel on sõbralikud suhted nii iisraellaste kui palestiinlastega, pole rünnakud poliitilist laadi, pigem protestiks lääne tsivilisatsiooni pealetungile.