Eile avatud Eesti ettevõtteid tutvustav ühisnäitus «Eesti Toode 98» sai Kiievis oodatust suurema publikuhuvi osaliseks, ütles Eesti kaubandus-tööstuskoja projektijuht Viive Tiik.
Näituse avamisel viibis üle 150 kutsutud külalise, sealhulgas Ukraina parlamendisaadikuid, äritegelasi ja ajakirjanikke.
Suurele publikuhuvile aitas oluliselt kaasa juba aprillis käivitunud reklaamikampaania, ütles Tiik.
Näitusel on esindatud enam kui 40 Eesti ettevõtet, sh Liviko, Põltsamaa Felix, Tallegg, Kreenholmi Tekstiil, Pärnu Õlu, Suva, Orto ja Adavere lihatööstus. BNS
Farmaatsiatehas ei ole valeinfo levitamise eest kahjutasu nõudva aktsionäriga kohtuvälist lepet saavutanud, sest seni pole hageja farmaatsiatehast nõudest teavitanud. Farmaatsiatehase juhatuse esimees Jaak Hion ütles, et tal ei ole kontakti kahjutasu nõudva aktsionäriga ja ta teab sellest ajakirjanduse kaudu.
Investorit esindav Illar Hallaste on varem öelnud, et tema klient on huvitatud kohtuvälisest kokkuleppest. BNS
Tallinna börsi noteerimiskomisjoni koosolek arutab järgmisel teisipäeval Hoiupanga Daiwa laenuga seotud asjaolude avalikustamise vastavust börsi nõuetele, ütles börsi juhatuse esimees Helo Meigas.
Meigas ei soovinud Hoiupanga probleeme enne noteerimiskomisjoni koosoleku toimumist kommenteerida. BNS ESTONIAN AIR LÄHEB RIIA LIINILE
Estonian Air avab juuni alguses koostöös Läti rahvusliku lennukompaniiga Air Baltic Tallinna--Riia lennuliini.
Estonian Airi asepresidendi Toomas Leisi sõnul hakkavad lennukid sõitma mõlemalt poolt kaks korda päevas. Kokku planeeritakse 22 lendu nädalas, mõlemalt poolt 11.
Klientideks oodatakse põhiliselt äriinimesi ja ametnikke. Äriklassi lennupilet hakkab Riiasse maksma ligi 4000 krooni, lend kestab 55 minutit.
Hetkel lendavad Tallinna--Riia liinil Air Balticu lennukid 10 korda päevas.
Estonian Airi põhiaktsionär on Maersk Air, 34%-line osalus on ka Eesti riigil. Estonian Airi eelmise aasta kasum oli 516 miljonit krooni. ÄP
Eesti kahjukindlustusseltsid kogusid aprillis kindlustuspreemiaid 88,8 miljonit ja väljastasid hüvitisi 45,4 miljonit krooni.
Tänavu nelja kuuga kogusid seltsid preemiaid 347,4 miljonit ja väljastasid hüvitisi 161,8 miljonit krooni.
Võrreldes eelmise aasta aprilliga kogusid kindlustusseltsid preemiaid 11,5 protsenti ja võrreldes nelja kuuga 17,3 protsenti enam.
Hüvitisi maksid kindlustusseltsid võrreldes 1997. aasta aprilliga 48,4 protsenti enam ning võrreldes nelja kuuga 44,7 protsenti rohkem.
Nelja kuuga kogusid enim preemiaid Eesti Varakindlustus ja ASA Kindlustus -- vastavalt 73,8 miljonit ja 42,9 miljonit krooni.
Turuliider on aprilli lõpus 21,2 protsendi suuruse turuosaga Eesti Varakindlustus. BNS
Valitsus esitas eile riigikogule 97,7 miljoni kroonise lisaeelarve, mis jagatakse riigiasutustele mitmesuguste projektide rahastamiseks.
Lisaeelarvest moodustab 84,5 miljonit riigivara võõrandamisest saadud tulu ja 13,2 miljonit krooni ÜRO rahuvalvejõudude tagasilaekumised.
Lisaeelarve esitamine tulenes mullu detsembris opositsiooniga saavutatud kokkuleppest, et riik jagab riigivara müügist kogunenud vahendid riigiasutustele lisaeelarve kaudu. BNS
AS Norma müüs oma valduses olevad 22,5 protsenti Hobujaama Kinnisvara aktsiatest 5 miljoni krooni eest Norma Grupile, mille tulemusel kasvas Norma Grupi osalus Hobujaama Kinnisvaras 100 protsendini.
Norma võõrandas kinnisvarafirma osaluse eesmärgiga realiseerida finantsinvesteeringu potentsiaalne kasum, ütles Norma finantsdirektor Peep Pihotalo.
Hobujaama Kinnisvara põhitegevusalaks on kinnisvara arendamine ja haldamine. Ettevõtte aktsiakapital on 22,22 miljonit krooni. Mullu firmal käivet ei olnud ja kahjum oli 28 000 krooni. BNS
Peaminister Mart Siimanni sõnul on ekspeaminister Tiit Vähi teadmised nõutava hariduse puudumisest olenemata Eesti Panga nõukogu juhtimiseks piisavad.
«Vähi vastab oma kogemustelt ja teadmistelt, mida ta on omandanud enesetäiendamise teel, neile nõuetele, et võiks juhtida Eesti Panga nõukogu,» ütles Siimann.
Kindlustamaks tehnilise kõrgharidusega Vähi kandidatuuri läbiminekut, soovib valitsusliit muuta keskpanga juhiks pürgiva isiku haridusele pandud piiranguid. BNS EESTI Põlevkivi aastakahjum 70 miljonit krooni
Riigile kuuluv Eesti Põlevkivi saab oodatust hilisema põlevkivihinna tõusu tõttu tänavu umbes 70 miljoni kroonise kahjumi, ütles ettevõtte rahandusdirektor Vello Tohver.
Energiaturu inspektsiooni otsusel tõuseb põlevkivitonni keskmine hind tänavu oktoobrist energiatootjale 116 kroonilt 133 kroonile ehk ligi 15 protsendi võrra.
Eesti Põlevkivi taotles hinnatõusu 20 protsendi võrra ja alates augustist. BNS
Esmaspäevase seisuga oli väljastatud erastamisväärtpaberite (EVP) jääk 13,09 miljardit, sealhulgas on kasutusarvetel üle 5 mld EVP.
Rahandusministeeriumi teatel oli füüsiliste isikute arvete jääk 5,0309 miljardit ja juriidiliste isikute jääk 147,6 miljonit EVPd.
Kasutusarvete jääk vähenes nädalaga 31,1 miljonit EVP-krooni. BNS
Seotud lood
Enimloetud
5
Neli aktsiat, mille ostmist tasub kaaluda
Hetkel kuum
Neli aktsiat, mille ostmist tasub kaaluda
Tagasi Äripäeva esilehele