- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,03%39 795,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,32
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,03%39 795,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Edukuseks piisab säästmisest
Kuidas Eestis rikkaks saada? Kolleeg Villu Zirnask üllitas eelmisel nädalal samanimelise raamatu, mida julgeks soovitada just 25--40aastastele. Praegu Eesti keskmisest mitmeid kordi enam teenivad inimesed avastavad siis kohkumusega, et jõukas pole mitte see, kes palju teenib, vaid see, kes enam säästab.
Iga nädal käest läbi jooksvad tuhanded kroonid tekitavad petliku mulje rikkusest, mis lähemal vaatlusel vaid luitunud dekoratsiooniks osutub ja jooksva sissetuleku kadumisel (näiteks pikaajaline haigestumine, vallandamine) susisedes kokku variseb.
Kiire majanduskasvuga kaasnenud tarbimisharjumuste muutus, säästmist mittesoosiv seadusandlus, odavnevad laenu- ja liisinguintressid, krediitkaardid jms on kasvatamas Eestis üles tervet põlvkonda hüperkulutajaid, kes elavad vaid tänases. Oma elatustasemest ja vajadustest paarikümne aasta pärast on neil üsna ähmane pilt. Kui sedagi.
Võtame ühe näite. 15 000kroonise brutopalgaga 30aastane kodanik maksab riigipensioni jaoks sotsiaalmaksu umbes 3000 krooni kuus, mis poolteise aasta pärast pensioni suurust mõjutama hakkab. Pensionile jäämise ajaks on kogutud heal juhul üle viie miljoni krooni, mis teeb kuupensioniks mõnikümmend tuhat krooni. Arvestada tuleb aga nii pensionäride arvu suurenemist kui raha odavnemist -- vaevalt, et lähiaastatel tarbijahinnaindeksi tõus alla 7--8% langeb.
Mis aga juhtub, kui sama kodanik võtaks kätte ja säästaks iga kuu näiteks 1000 krooni? 35 aastaga kasvab 10protsendilise intressi peale asetatud 1000 krooni ligi 30 korda. Kui investeerida 1000 krooni 10%ga iga kuu, on pangaarvel 35 aasta pärast ligi 3,5 miljonit krooni.
Tallinna börsi taas kiirenenud langust viimastel päevadel seostatakse välisinvestoritega, kes ühelt poolt pelgavad näiteks Vene rahaturgudel toimuvat, kuid teisalt on ära ehmatatud skandaalidest Eesti börsiettevõtete ümber.
Usaldust siinse börsi vastu aitab välisinvestoritega igapäevaselt kokku puutuvate maaklerite sõnul suurendada vaid Eesti makromajanduslike näitajate paranemine, mis omakorda algab... säästmisest.
Siit tekib kummaline vastuolu. Mida enam börs langeb, seda vähem on inimesi, kes raha aktsiatesse või investeerimisfondidesse kiire kasu saamise lootuses paigutavad.
Teised säästmisvõimalused, mida peamiselt pangad ja kindlustusseltsid pakuvad, kiire eduga harjunud Eesti nooremapoolset kodanikku (ehk säästuvõimaluste reklaamijate peamist sihtgruppi) eriti veel ei tõmba.
Inflatsiooniga pea võrdne kasvik pole näiteks aastatagust börsitõusu või paari aasta tagust vahendamiselt teenitud superkasumit arvestades isegi kaalumist väärt.
Sedavõrd kiire liikumine hea elu poole saab otsa. Kes sellest aru ei saa ja kangekaelselt tarbeesemete impeeriumi luues endistviisi edasi elab, sellel on tunduvalt suurem võimalus mõne aasta pärast avastada, et tulevikuunistuste täitumise asemel ollakse alguses tagasi.
Hetkel kuum
Siis aga pole kõigil enam võrdne stardipositsioon, mõned on juba ringiga ees.
Meelis Mandel on Äripäeva uudistetoimetaja.
Seotud lood
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele