Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas tuleks maksustada luksuskaubad?
Lihtkodanikule ja tarbijale on täiendav maks muidugi ebameeldiv asi. Valitsus on kinnitanud, et maksukoormust ei tõsteta, aga nagu me iga päev kuuleme, siis üks või teine maks suureneb.
Arvestades aga seda, et riigikassa on meil väga tühi ja igale poole on raha vaja, siis on ka arusaadav püüdlus leida täiendavaid vahendeid ja kehtestada täiendavaid makse.
Ma ei usu, et luksuskauba maksustamine pidurdaks tarbimist. Kui firma või eraisik ostab endale luksusauto, siis ostab ta ka pärast maksu kehtestamist endale selle auto. Vastasel juhul piirduks ta juba kohe odavama tarbeautoga. Kardan, et tarbimist see maks eriti ei piira, aga täiendav sissetulek riigikassale see kindlasti oleks.
Enne seisukoha võtmist oleks muidugi kõige tähtsam teada saada, mis asjad need luksuskaubad on. Kui maksustatakse tõesti luksusesemed, ilma milleta on keskklassi inimesel võimalik lahedalt läbi ajada, siis võiks sellise maksu kehtestada.
Lõpliku hinnangu saab anda siis, kui on teada, milliseid kaupu ja kuidas maksustatakse, ning kui on selge ka see kõige müstilisem pool, et kuidas seda raha kasutatakse.
Üldiselt olen aga sellise hiiliva maksustamise vastane. Maksud peaksid olema selged ja üheselt mõistetavad ning proportsionaalsed. Luksuskaupu saavad endale lubada suurema sissetulekuga inimesed ja järelikult me tõstame nende inimeste maksukoormust.
Me loobume nii proportsionaalse maksustamise printsiibist. Ma ei usu väga argumenti, et maksu kehtestamise eesmärk on tarbimist piirata. See argument on mõeldud rahva jaoks. Muidugi, nagu iga maksustamine, nii ka see piirab mingil määral tarbimist. Põhiline probleem on aga ikkagi selles, et riigil on tulude poole täitmine nigelavõitu ja raha on vaja ning nüüd leiutatakse, kust seda raha võtta. Ma ei tea, kas selle idee on vaprad ametnikud ise välja mõelnud või on kuskilt eeskuju võetud. Raske maksukoorma all ägavatest Euroopa riikidest võib eeskuju võtta, aga nii võime endale igasuguseid makse kehtestada. Praegu minnakse lihtsalt hõlpsama vastupanu teed, sest uut maksu on lihtsam kehtestada kui maksude kogumist tõhustada. Mulle ei meeldi, et keegi hakkab minu eest otsustama, milline kaup on minu jaoks luksuskaup ja milline ei ole.