2000. aasta vea probleem on Eestis seni väga vähest kõlapinda leidnud. Kui probleemi teadvustamise osas esireas olevad riigid (USA, Suurbritannia, Kanada, Holland) kulutavad küsimuse lahendamisele märkimisväärse osa oma eelarvest, siis Eestimaal pole mingitest arvestatavatest kulutustest seni räägitud.

Kas see läheb meist mööda? Vaevalt küll. Suurbritannia tarkvara arendusfirma Greenwich Mean Time peadirektori Karl Feilderi hinnangul on 2000. aasta veast ohustatud 93% enne 1997. aastat toodetud personaalarvutitest, kusjuures 4000 enimkasutatava programmi seast tuleb vähemalt 2/3 puhul (sealhulgas ka Windows 95) sisse viia parandusi. Kui seni on meile muu maailma sabas sörkimine mõnikord kasuks tulnud (võimalus kulukatest vaheetappidest üle hüpata), siis antud juhul pole järelväes liikumisest kasu -- kell tiksub halastamatult meie kõigi jaoks.

Probleem sai alguse 1960. aastate lõpus 1970. alguses iga talletamisele kuuluva biti pealt kokkuhoiust, kui andmete sisestamisel lähtuti spartalikest põhimõtetest. Leiti, et daatumite märkimisel on otstarbekas tavapärane esitusviis (nt 02/24/1918) asendada lühivormiga (022418 -- võideti tervelt neli positsiooni).

Oletame, et 1982. aastal sündinud noormees ootab 2000. aastal armeesse värbamist. Võib aga selguda, et ta on juba reservi arvatud. See-eest saavad kutse kõik 1918. aastal sündinud «noormehed». Kuidas siis? 1999. a on meie noormees 17aastane, sest 99 -- 82 = 17 ja 2000. aastal 82aastane, sest 00 -- 82 = --[82]. Venemaal töötab praegu 29 tuumareaktorit, millest 11 on T?ernobõlis plahvatanu analoogid, nendegi juures on arvutid, mis võivad aastal 2000 ekraani pimedaks teha. Kõike eelnevat arvestades võib uskuda, et ülemaailmselt korraldatakse mingi aeg pärast 2000. aasta 1. jaanuari pidustusi veel midagi märksa võimsamat. Tänuks selle eest, et maailm alles jäi.