• OMX Baltic−0,59%289,37
  • OMX Riga0,51%884,99
  • OMX Tallinn−0,84%1 828,85
  • OMX Vilnius0,2%1 140,36
  • S&P 5000,16%5 776,65
  • DOW 300,01%42 587,5
  • Nasdaq 0,46%18 271,86
  • FTSE 1000,3%8 663,8
  • Nikkei 2250,29%37 890,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,35
  • OMX Baltic−0,59%289,37
  • OMX Riga0,51%884,99
  • OMX Tallinn−0,84%1 828,85
  • OMX Vilnius0,2%1 140,36
  • S&P 5000,16%5 776,65
  • DOW 300,01%42 587,5
  • Nasdaq 0,46%18 271,86
  • FTSE 1000,3%8 663,8
  • Nikkei 2250,29%37 890,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,35
  • 22.07.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Veel kord failidest ja akrobaatikast

Kuna viimasest korrast, kui ma PDFi (portable document format) ja Adobe Acrobati ülistasin, on jupp aega möödas ja tähelepanekute kohaselt hulk arvutikasutajaid ikka veel teadmatuses, oleks vist paras hetk teema uuesti üles võtta.
PDF (portable document format -- portatiivse dokumendi formaat) tähendab failiformaati, nagu näiteks ka Word'i .DOC-failid või Paintbrushist salvestatud .BMPd. (Kui su Windows ei näita selliseid kolmetähelisi failinime-laiendeid, siis ava My Computer või mõni teine kataloog ning võta View menüüst Options, sealt View-kaart ning kustuta linnuke rea «Hide MS-DOS file extensions...» eest.)
Kui enamik failiformaate on seotud mingi programmiga, siis PDF on seotud printimisega ja sellest võiks mõelda kui digitaalsest paberist -- sa trükid oma mistahes programmis tehtud dokumendi kettale PDFiks, saadad selle siis ei-tea-kuhu ja igaüks võib seda lugeda. Wordi puhul pole asi nii kindel, sest saajal ei pruugi olla sama versioon, mõned fondid võivad puududa jne. PDFi näitab igaühe arvutis samasugusena (ja lubab välja trükkida) tasuta jagatav Adobe Acrobat Reader.
Millised on praktilised rakendused? Näiteks ajaleht Postimees võtab reklaami vastu PDF-kujul. Kui muidu viib reklaamifirma lehte värvilahutuse-filmid, mis trükikojas leheküljel sobivasse kohta kleebitakse, siis PDFi puhul läheb reklaam küljele juba arvutis koos teksti ja piltidega, suurendades nii töökiirust, vähendades vigu ja lubades sama reklaami muretult korduvalt kasutada.
Teine koht on plangimajandus. Paljude kontoritega firmale on suur kulu hoida igal pool kõiki, tihti vaid mõned korrad aastas vaja minevaid planke. Üks server, kust igaüks vajaliku plangi kätte saab, on märksa odavam lahendus. PDF on hea formaat, sest tihti on plangid tehtud joonistusprogrammis, mida kindlasti igal töökohal ei ole. Ka meil Uniprindis on osa kasutatavaid planke PDF-kujul vaatamata sellele, et trükikojana ei peaks trükkimine probleem olema.
PDF-plangil on paberplangi ees aga ka muid eeliseid peale lihtsama kättesaadavuse -- selle peale saab panna arvutis täidetavad tekstiväljad, mida on lihtne siduda www- või andmebaasisüsteemiga. Muide, varsti peaks saama avalikuks server, kust leiab PDF-kujul hulga firmale või eraisikule vajaminevaid planke, näiteks tulumaksupabereid.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele