Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Norma juhid teel Venemaale

    Jüri Käo süüdistab Peep Aaviksood väheses suhtlemises

    «Olime sunnitud Norma tegevjuhtimisse sekkuma, selle asemel et kord kuus nõukogu istungitel käia. Olen ise olnud viis aastat Norma tegevjuht ning tean hästi, kuidas idanaabri juures asju aetakse. Venemaal on oma spetsiifika -- äri saab seal teha ainult firma esimene mees. Tähtsuselt teine mees ei pruugi uksest sissegi saada. Paraku ei tahetud Venemaale sõita, lõbusam on ju näiteks Rootsis käia,» sõnas Käo.
    Eelmisel nädalal Norma juhatuse esimehe kohalt vabastatud Peep Aaviksoo väitis, et oma meelest on ta piisavalt Venemaal käinud. «Võib ju muidugi diskuteerida, kui palju on palju, kuid arvan, et korrast kuus peaks piisama.»
    Käo ütles, et Venemaa rahakriisiga pole Norma probleemidel mingit pistmist. Kõik Venemaa autotehased on Käo sõnul pidevalt võlgu, juba 1989. a alates. Togliatti tehase vastu esitatud korduvaid pankrotiavaldusi pidas Käo pigem huvigruppide omavaheliseks võitluseks. Kui suvel otsustati Togliattis tootmist vähendada, mis oli Norma juulikuise kollektiivpuhkuse ajendiks, siis praegu läheb Käo kinnitusel kõik jälle tõususuunas.
    Venemaalt tagasi loodavad Käo ja Siimon esialgsete kavade kohaselt jõuda sel neljapäeval.
    Käo kinnitusel ta pankrotihoiatuse mõttega Venemaale ei sõida: «Ähvardustega ei saavuta seal midagi, sind võidakse ainult uksest välja visata.»
    Sestap ongi Norma seni pidanud normaalseks, et Ladade valmistaja on neile pidevalt võlgu.
    AvtoVAZi võla taluvuspiiriks on Norma seadnud 4 miljonit USA dollarit (58 mln krooni), praegu on see jõudnud aga ligi 90 miljoni kroonini. Juuli lõpus oli Normal nõudeid ostjate vastu kokku 183 miljonit krooni.
    Turvavööde eest osaliselt Lada autodega maksmine on Venemaal kombeks juba pikka aega, kuid vastutasuks saadud sõidukeid pole Norma juba aastaid Eestisse toonud, vaid müüb need Vene diilerite abil.
    Norma-laadses tööstusettevõttes ei anna mitmeliikmeline juhatus midagi, põhjendas Jüri Käo endise juhatuse tagasikutsumist ja Peep Siimoni kui ainsa juhatuse liikme ametisse kinnitamist. «Suur juhatus üksnes hajutab juhatuse esimehe vastutust ning annab võimaluse serveerida oma arvamust sildi all «see on juhatuse arvamus»,» põhjendab Käo juhatuse tagasikutsumist. «Me ju ei palganud neid juhatuse liikmeteks, vaid tegevjuhiks, finantsjuhiks, turundusjuhiks jne.»
    Peep Aaviksool on Käo seisukohtadele risti vastupidine arvamus. «Loomulikult on siis lihtsam saada ainult jaatavaid vastuseid, kui kuulda eriarvamusi ja eitusi,» ütles Aaviksoo, kelle sõnul sobib Käo kohta väljend «on kaks arvamust -- minu arvamus ja vale arvamus».
    Ehkki Norma peab pidevalt püüdlema aina rohkem läände, jääb põhituruks endiselt Venemaa, kelle osaks on 80 protsenti Normas valmistatavatest turvavöödest, rääkis Käo. Aaviksoo võib küll rääkida oma põhirõhust lääne turule, kuid nende aastate jooksul, mil tema Normat juhtis, Vene ja lääne turuosa vahekord ei muutunud, lisas ta.
    Aaviksoo sõnul Norma turuosa vahekord siiski muutus tema juhtimise ajal lääne kasuks.
    Norma hakkab siiski rohkem valmistama ka muid autotarvikuid, lausus Käo. Ta tõi näiteks Saabi tehase, kellele Norma valmistab detaile, ning koostöö General Motorsiga. Käo lükkas ümber kahtlused, et Normat tabanud probleemide taga on selleaastane ülirikkalik dividendide maksmine -- 8 krooni 10kroonise nimiväärtusega aktsia kohta. Kõnealusest 8 kroonist 5 moodustasid nn erakorralised dividendid, et viia oma- ja võõrkapitali vahekord ettevõttes normaalsesse seisu, ütles Käo.
    Omakapitali liig suurele osakaalule olid tema väitel juhtinud tähelepanu nii audiitorid kui ka mitu lääne analüütikut. «Kui ettevõttel on palju raha, läheb tegevjuhtkond liiga mugavaks,» leidis ta.
    Käo ütles, et augustis peaks Norma taas kasumisse jõudma. Augusti bilanss esitatakse nõukogule 15. septembriks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karoli Niilus: riigihangetega saab aidata lahendada keskkonna- ja sotsiaalprobleeme
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Müüt versus tegelikkus: inimesed peavad keskklassiks tegelikkuses pigem jõukaid
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Segadused Türgi sadamas: Eesti ettevõte kisti Venemaa viljavarguste skeemi
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.