Norma juhid teel Venemaale

«Olime sunnitud Norma tegevjuhtimisse sekkuma, selle asemel et kord kuus nõukogu istungitel käia. Olen ise olnud viis aastat Norma tegevjuht ning tean hästi, kuidas idanaabri juures asju aetakse. Venemaal on oma spetsiifika -- äri saab seal teha ainult firma esimene mees. Tähtsuselt teine mees ei pruugi uksest sissegi saada. Paraku ei tahetud Venemaale sõita, lõbusam on ju näiteks Rootsis käia,» sõnas Käo.

Eelmisel nädalal Norma juhatuse esimehe kohalt vabastatud Peep Aaviksoo väitis, et oma meelest on ta piisavalt Venemaal käinud. «Võib ju muidugi diskuteerida, kui palju on palju, kuid arvan, et korrast kuus peaks piisama.»

Käo ütles, et Venemaa rahakriisiga pole Norma probleemidel mingit pistmist. Kõik Venemaa autotehased on Käo sõnul pidevalt võlgu, juba 1989. a alates. Togliatti tehase vastu esitatud korduvaid pankrotiavaldusi pidas Käo pigem huvigruppide omavaheliseks võitluseks. Kui suvel otsustati Togliattis tootmist vähendada, mis oli Norma juulikuise kollektiivpuhkuse ajendiks, siis praegu läheb Käo kinnitusel kõik jälle tõususuunas.

Venemaalt tagasi loodavad Käo ja Siimon esialgsete kavade kohaselt jõuda sel neljapäeval.

Käo kinnitusel ta pankrotihoiatuse mõttega Venemaale ei sõida: «Ähvardustega ei saavuta seal midagi, sind võidakse ainult uksest välja visata.»

Sestap ongi Norma seni pidanud normaalseks, et Ladade valmistaja on neile pidevalt võlgu.

AvtoVAZi võla taluvuspiiriks on Norma seadnud 4 miljonit USA dollarit (58 mln krooni), praegu on see jõudnud aga ligi 90 miljoni kroonini. Juuli lõpus oli Normal nõudeid ostjate vastu kokku 183 miljonit krooni.

Turvavööde eest osaliselt Lada autodega maksmine on Venemaal kombeks juba pikka aega, kuid vastutasuks saadud sõidukeid pole Norma juba aastaid Eestisse toonud, vaid müüb need Vene diilerite abil.

Norma-laadses tööstusettevõttes ei anna mitmeliikmeline juhatus midagi, põhjendas Jüri Käo endise juhatuse tagasikutsumist ja Peep Siimoni kui ainsa juhatuse liikme ametisse kinnitamist. «Suur juhatus üksnes hajutab juhatuse esimehe vastutust ning annab võimaluse serveerida oma arvamust sildi all «see on juhatuse arvamus»,» põhjendab Käo juhatuse tagasikutsumist. «Me ju ei palganud neid juhatuse liikmeteks, vaid tegevjuhiks, finantsjuhiks, turundusjuhiks jne.»

Peep Aaviksool on Käo seisukohtadele risti vastupidine arvamus. «Loomulikult on siis lihtsam saada ainult jaatavaid vastuseid, kui kuulda eriarvamusi ja eitusi,» ütles Aaviksoo, kelle sõnul sobib Käo kohta väljend «on kaks arvamust -- minu arvamus ja vale arvamus».

Ehkki Norma peab pidevalt püüdlema aina rohkem läände, jääb põhituruks endiselt Venemaa, kelle osaks on 80 protsenti Normas valmistatavatest turvavöödest, rääkis Käo. Aaviksoo võib küll rääkida oma põhirõhust lääne turule, kuid nende aastate jooksul, mil tema Normat juhtis, Vene ja lääne turuosa vahekord ei muutunud, lisas ta.

Aaviksoo sõnul Norma turuosa vahekord siiski muutus tema juhtimise ajal lääne kasuks.

Norma hakkab siiski rohkem valmistama ka muid autotarvikuid, lausus Käo. Ta tõi näiteks Saabi tehase, kellele Norma valmistab detaile, ning koostöö General Motorsiga. Käo lükkas ümber kahtlused, et Normat tabanud probleemide taga on selleaastane ülirikkalik dividendide maksmine -- 8 krooni 10kroonise nimiväärtusega aktsia kohta. Kõnealusest 8 kroonist 5 moodustasid nn erakorralised dividendid, et viia oma- ja võõrkapitali vahekord ettevõttes normaalsesse seisu, ütles Käo.

Omakapitali liig suurele osakaalule olid tema väitel juhtinud tähelepanu nii audiitorid kui ka mitu lääne analüütikut. «Kui ettevõttel on palju raha, läheb tegevjuhtkond liiga mugavaks,» leidis ta.

Käo ütles, et augustis peaks Norma taas kasumisse jõudma. Augusti bilanss esitatakse nõukogule 15. septembriks.