Norma juhid teel Venemaale

«Olime sunnitud Norma tegevjuhtimisse sekkuma, selle asemel et kord kuus nõukogu istungitel käia. Olen ise olnud viis aastat Norma tegevjuht ning tean hästi, kuidas idanaabri juures asju aetakse. Venemaal on oma spetsiifika -- äri saab seal teha ainult firma esimene mees. Tähtsuselt teine mees ei pruugi uksest sissegi saada. Paraku ei tahetud Venemaale sõita, lõbusam on ju näiteks Rootsis käia,» sõnas Käo.

Eelmisel nädalal Norma juhatuse esimehe kohalt vabastatud Peep Aaviksoo väitis, et oma meelest on ta piisavalt Venemaal käinud. «Võib ju muidugi diskuteerida, kui palju on palju, kuid arvan, et korrast kuus peaks piisama.»

Käo ütles, et Venemaa rahakriisiga pole Norma probleemidel mingit pistmist. Kõik Venemaa autotehased on Käo sõnul pidevalt võlgu, juba 1989. a alates. Togliatti tehase vastu esitatud korduvaid pankrotiavaldusi pidas Käo pigem huvigruppide omavaheliseks võitluseks. Kui suvel otsustati Togliattis tootmist vähendada, mis oli Norma juulikuise kollektiivpuhkuse ajendiks, siis praegu läheb Käo kinnitusel kõik jälle tõususuunas.

Aaviksoo sõnul Norma turuosa vahekord siiski muutus tema juhtimise ajal lääne kasuks.

Norma hakkab siiski rohkem valmistama ka muid autotarvikuid, lausus Käo. Ta tõi näiteks Saabi tehase, kellele Norma valmistab detaile, ning koostöö General Motorsiga. Käo lükkas ümber kahtlused, et Normat tabanud probleemide taga on selleaastane ülirikkalik dividendide maksmine -- 8 krooni 10kroonise nimiväärtusega aktsia kohta. Kõnealusest 8 kroonist 5 moodustasid nn erakorralised dividendid, et viia oma- ja võõrkapitali vahekord ettevõttes normaalsesse seisu, ütles Käo.

Omakapitali liig suurele osakaalule olid tema väitel juhtinud tähelepanu nii audiitorid kui ka mitu lääne analüütikut. «Kui ettevõttel on palju raha, läheb tegevjuhtkond liiga mugavaks,» leidis ta.

Käo ütles, et augustis peaks Norma taas kasumisse jõudma. Augusti bilanss esitatakse nõukogule 15. septembriks.