Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik matab sajad miljonid põllule

    Ega neist toetustest erilist abi pole jah, nendib Raplamaa talupidaja Kalle Hamburg. Kokkuostuhinnad on aasta jooksul nii palju kukkunud, et toetussummad tunduvad naeruväärsed.
    Hamburg on välja arvutanud, et riik toetab igat teravilja kilo 13 sendiga, piimaliitri toetus on 7 senti. Samal ajal on teravilja ja piimaliitri kokkuostuhind vähenenud rohkem kui otsetoetusest saadav tulu.
    Teravilja ja kartulit kasvatav Hamburg sõnab, et riigilt saadava paarikümne tuhande krooniga ta midagi suuremat osta ei saa, see raha kulub lihtsalt käibevahenditeks. Ta leiab, et hoopis enam aitaksid tootjaid kapitalitoetused, st riik maksab tootjale teatud investeeringu pealt mingi summa tagasi.
    Nagu Hamburg vaevlevad teravas kapitalipuuduses ligi 23 000 Eesti põllumajandustootjast pooled.
    Ka sealihatootja Urmas Laht on päri väitega, et otsetoetused pole tootjatele piisavalt abi andnud ning et kui neid üldse kasutada, siis koos tollidega. Ta arvab, et põllumajandustootjaid aitaks see, kui põllusaadustele oleks riiklik tellimus ja oleks teada, kui palju peaks üldse tootma, et rahvas ära toita. Alles pärast seda peaks sõlmima vabakaubanduslepingud, et siis ülejääv toodang ära müüa, lisab Laht.
    Tänavuste otsetoetuste mõttetust on tunnistanud põllumajandusminister Andres Varik. Vaatamata sellele kavandab riik järgmisel aastal põllumajandustootjatele otsetoetusi ligi 100 miljoni krooni võrra rohkem kui tänavu. Sel aastal maksab iga maksumaksja ebaefektiivse põllumajanduse toetuseks ligi 1000 krooni, järgmisel aastal on toetussumma 200 krooni suurem.
    Kuigi põllumajandus pole samastatav mingi muu tootmisvaldkonnaga, peaks riik otsetoetusi reguleeriva abinõuna kasutama vaid hädaabinõuna, leiab peaministri majandusnõunik Heido Vitsur. «Kui puuduvad muud turgu kaitsvad abinõud, pole otsetoetustel suurt mõtet,» lisab ta.
    Vitsur nõustub põllumeeste väitega, et otsetoetused lähevad lõppkokkuvõttes ikkagi töötlejate taskusse.
    Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Andres Oopkaup väidab vastupidist. Tema sõnul on kogu maailmas põllumajanduses toetuste maksmisel suund otsetoetustele. Hinnatoetused on vähem soositud, sest need tekitavad ületootmist. Samuti kasutatakse toetusena põllumajandustootjatele antavat maksusoodustust.
    Oopkaubi hinnangul jätkub põllumajandustootmise riiklik toetamine kindlasti lähemate aastate jooksul. «Riik aitab seni, kui põllumajandustootmine muutub konkurentsivõimeliseks muude tootmisharudega,» ütleb Oopkaup.
    Ise samuti piimakarja pidav Oopkaup on veendunud, et otsetoetuste maksmine pole isegi vaatamata kokkuostuhindade alanemisele liiva jooksnud. «Meie ostsime näiteks lehmatoetuste eest uue piimajahuti,» sõnab Oopkaup.
    Üks võimalusi, kuidas talumees saaks vähendada oma tegevusriske, on saak ja loomad kindlustada.
    ASA Kindlustuse peadirektori Sergei Net?ajevi sõnul pole põllumehed hoolimata tänavusest kehvast saagist rünnanud seltsi küsimustega saagi kindlustamise võimaluse kohta. «Oleme neile seda ise pakkunud ja neil on huvi küll, kuid raha kindlustamiseks mitte,» räägib Net?ajev.
    ASA Kindlustus alustab sel sügisel saagi- ja karjakindlustuse müüki. «Praegu ei oska ma veel öelda, kui palju maksab näiteks 30 sea kindlustamine,» sõnab Net?ajev. Ka Eesti Kindlustus on kevadel alustamas saagi -ja karjakindlustuse müüki.
    Põllupidaja Kalle Hamburg on veendunud, et saagi kindlustamine kujuneb tootjale liiga kalliks. «See ei saa olla odav, sest saagi hävimise risk on suur,» ütleb ta. «Ilmataadi viperusi ei suuda riikki kinni maksta, rääkimata siis kindlustusseltsist.»
    Euroopa Liidu uuringu kohaselt on Eesti vaatamata kivistele põldudele ja halvale ilmale perspektiivikas toiduainete tootja. Eesti põllumajandussektori kohta tehtud raportis ennustab EL viie aastaga teravilja, liha- ja piimatoodangu suurenemist viiendiku võrra.
    «Meil on tootmine odavam kui Soomes, Venemaa põhjatu turg, teadmised ja kogemused,» loetleb Eesti plusse Heido Vitsur.
    Põllumajandus on Eesti prioriteet ja selle toetamist jätkatakse, kinnitab Andres Varik. Hoolimata suurtest kahjudest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Aasiat tabas kümnendi suurim müügilaine, dollar tegi jälle rekordi Analüütik: tuleb globaalne majanduslangus
Aasia aktsiaturud kukkusid kolmapäeval, sest laenamise kallinemine süvendab hirmu ülemaailmse majanduslanguse ees ja paiskab investoreid turvalise dollari juurde. Euro tüürib tasapisi kahe kümnendi madalaima taseme suunas.
Aasia aktsiaturud kukkusid kolmapäeval, sest laenamise kallinemine süvendab hirmu ülemaailmse majanduslanguse ees ja paiskab investoreid turvalise dollari juurde. Euro tüürib tasapisi kahe kümnendi madalaima taseme suunas.
Analüütik: tõrked riigi andmebaasides hoogustavad majanduslangust
Ajal, mil riik peaks majanduse huvides kiire infovahetuse eest ekstra hoolt kandma, valitseb avalikes registrites juba mitu kuud infopeetus, kirjutab kinnisvarafirma Restate analüütik Julia Linde.
Ajal, mil riik peaks majanduse huvides kiire infovahetuse eest ekstra hoolt kandma, valitseb avalikes registrites juba mitu kuud infopeetus, kirjutab kinnisvarafirma Restate analüütik Julia Linde.
Rootsi börsil hüppas ühe aktsia hind täna enam kui kahekordseks
Alzheimeri tõvele ravimi leidnud ettevõtte Bioarctic aktsia hind on tänasse päevaga tõusnud üle 150%.
Alzheimeri tõvele ravimi leidnud ettevõtte Bioarctic aktsia hind on tänasse päevaga tõusnud üle 150%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.