Tiigrituuri ajal sai mitmes linnas staap rajatud sündmuspaigale lähimasse söögikohta, kus meie suureks rõõmuks leidus alati ka mõni laud, mille lähedalt õnnestus voolu saada. Nii et näiteks Õlle 17 Võrus kuulub minu jaoks mitte lihtsalt heade pubide, vaid ka mõnusate töökohtade hulka.
Elekter on muidugi vaid üks asi, mis ärimehele muret võib teha. Hoopis rohkem tekitab küsimusi see, kuhu panna nende tibatillukeste kohvikulaudade peal oma mobiiletelefon, mille abil pidevalt side käib.
Proovisin mõned aastad tagasi reisil kah pidevalt GSM-sides olla ja e-posti vahetada, aga see kaabeldamine hakkas lõpuks tüütama. Lisaks kõigele on andmekaabel reeglina jäik ja vajab korralikku kokkukerimist, side ajal aga kipub ta otsustama, millises asendis ta telefonil vähegi libedama laua peal laseb olla.
Sedapuhku on mul telefoniks Nokia 6110, mis peab sidet minu arvutiga infrapunapordi kaudu, nii et kaabeldamisest ma pääsen. Paraku on aga vajalik silm minu sülearvuti tagaküljel, mis tähendab, et ma pean leidma üsna palju ruumi. Järgmise reisi ajaks peaks vist arvuti ümber ehitama, et taskutelefon saaks arvutit näha. Või ostma eraldi sellise telefoni, mis käib arvuti sisse. Või siis proovima leida telefoni ja arvuti, millel oleks mõlemal infrapunasilm külje peal.
Londonis tuleb aga kasutada toitepistiku adapterit, sest Heathrow ei tunne pistikut äragi ja kohalikud võimud ei suhtuks hästi, kui ma vilunud hotellikülastajana asuksin kruvikeerajaga pesa kodusemaks muutma.