• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Piimatöötlejad alandavad hindu

    Väikemeiereid astuvad suurte piimatöötlejate hinnasurvele vastu

    Ühinenud Meiereid põhjendab kokkuostuhinna alandamist Vene turu äralangemisega, kuhu kontsern müüs seni 80% oma toodangust.
    Tallinna piimatööstuse tütarettevõte Rävala Piim teatas eile, et langetab piima kokkuostuhinda 20 sendi võrra, 1,70 kroonini kilo.
    Esmaspäeval langetab piima hinna 1,70 kroonile ka Võru Juust, tuues samuti põhjenduseks Vene turu äralangemisest tingitud rahapuuduse. Augusti piimarahast on ettevõte tootjatele suutnud tasuda vaid 10 protsenti.
    ASi Võru Juust projektijuhi Einar Ranniti ütlusel otsustab ettevõte homme, kas ülejäänud võlg makstakse tootjatele juustus.
    Võru Juustuga on seotud 40 suuremat piimafarmi, 200 talumeest ja umbes 1000 paarilehmapidajat.
    Kiiu piimaühistu juhatuse esimees Ants Aaman ütles, et ei näe praegu vajadust piima hindu langetada. «Meie kokkuostuhinnad jäävad samaks, kui suurte tegijate poolt ei tule survet siseturule,» rääkis ta. Eliitpiima kilost maksab Kiiu 2,30 krooni, kõrgema sordi eest 2.20.
    Ka kõik ülejäänud kümme väiksemat piimatööstust maksid septembris Ühinenud Meiereidest, Võru Juustust ja Tallinna piimatööstusest kõrgemat piima kokkuostuhinda. Viimased maksid septembris kõrgema sordi piima kilo eest 1.90, ülejäänud aga vahemikus 2.10--2.40.
    Ühistu Jõhvi Piim tootmisdirektor Uno Saks ütles, et ettevõtte juhatus pole veel otsustanud, kui palju piima hinda langetatakse. Seni on poole toodangust Venemaale eksportiv Jõhvi Piim tootjatele maksnud kõrgema sordi piima eest 2.20.
    Põlva tootjate liidu juhataja Toomas Pauri sõnul on piimatootmise omahind üle sajapealise karja puhul 2.30--2.50 krooni piimaliitrilt. «1.70 eest ei saa tootja enam palka, ta ei saa elektrit ega makse maksta,» ütles Paur.
    Ühinenud Meiereide nõukogu aseesimees Andres Vinni, kes peab ka ise piimakarja, maksab iga kuu piimakarja pidamisele peale umbes 12 000 krooni. «Mul on küllaltki hea palk ja ma võin endale seda lubada,» ütles ta.
    Vinni sõnul on piima tootmise omahind temal 2,20 krooni kilost.
    Vaatamata tooraine odavnemisele pole poes piimatoodete hinnad langenud. Ühinenud Meiereide juhatuse esimehe Aivar Pärgmäe kinnitusel on meiereid langetanud valmistoodangu hinda siis, kui langeb tooraine hind.
    «Poes pole seda tõepoolest näha, ilmselt teenivad siis selle pealt kaupmehed,» ütles Pärgmäe.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.