Kas devalvat-sioonioht on olemas?

Krooni devalveerimist on prognoositud mitu aastat. Eriti see, kui prognoosides on krooni devalveerimise tähtaeg täpselt paika pandud, kahandab minu usaldust selliste arvamuste suhtes. See sarnaneb maailmalõpu prognoosidele, mis on täpse kuupäevaga, aga alati on need kuupäevad möödunud.

See, kui tekib raske olukord, ei tähenda kohe, et midagi peaks juhtuma krooni kursiga. Eesti puhul sõltub devalveerimine väga palju poliitikutest, sest formaalselt on otsuse langetamine antud parlamendi kätte. Teistes riikides on see rohkem tehniline küsimus.

Usun, et Eestis tuleb laenuintresside tõus ja osa laene, mis paistsid alguses head, osutuvad nüüd halbadeks. Kui pangad tekkivas olukorras käituvad konservatiivselt ja ei ürita teenida maksimaalselt, siis tullakse sellest pingelisest seisust päris kenasti välja. Seda küll väikese tagasilöögiga.

Teadmine, et Eesti Panga reservide kõrval on ka valitsusel olemas välisreserv stabilisatsioonifondi näol, sisendab kindlustunnet ja võimaldab üldist likviidsust säilitada.

Ma ei näe devalveerimisohtu, vähemalt, kui kõik võtavad asja piisava tõsidusega: valitsus eelarvega, pangad likviidsuse juhtimisega, ettevõtted parandavad omakapitali ja võõrkapitali vahekorda omakapitali kasuks.

Mitte ühelgi foorumil, kaasa arvatud meie assotsiatsiooni enda mõttetalgutel, ei ole krooni devalveerimist kui otsest küsimust käsitletud.

Assotsiatsiooni kuuluvad pankurid ja töösturid ei ole näinud vajadust lähiajal devalveerida kroon. Kui me oleks seda arutanud, siis ma seda ka ei varjaks.

Küll oleme arutanud, et millal on õige aeg minna Eestis üle eurole. On kuulda, et sellest räägitakse, et näiteks teha samasugune radikaalne rahareform kui oli minek kroonile.

Kõige vähem usaldavad krooni pangad, kes annavad suurema osa laene välja DEMi baasil ehk võtavad kursiriski endalt ära ja veeretavad selle laenuvõtja kraesse. Kui selliste laenude mass muutub portfellis piisavalt suureks, siis võib pankadel tekkida huvi krooni devalveerimise vastu.

Me võime lõpmatuseni hoida krooni kurssi ja lõpuks on kogu majandus põhjas. Fikseeritud kurss sarnaneb veealusest postist kinnihoidmisega. Võid hoida kinni niikaua, kuni vesi tõuseb rinnuni, kaelani ja lõpuks üle pea.

Läänes on keskpanga ja raha ülesanne teenida rahvamajandust ja teha kõik, et reaalsel majandusel oleks võimalikult hea.

Meil kujutatakse olukorda ette vastupidi. Kui sama põhimõttega jätkame, siis ei ole kroonile mingit ohtu. Hoiame aga postist kinni, vesi tuleb üle pea ehk kaotame konkurentsivõimet, kuni meie ettevõtted lõpuks ei jõuagi kulutuste kasvutempo tõttu eksportida. Läänes viiakse asi devalveerimisega paika.

Praegu on devalveerimisest huvitatud tööstus, kelle konkurentsivõime järjest kaob. Kui sellest on huvitatud ka pangad, siis võib öelda, et väga reaalsed majanduslikud jõud on huvitatud devalveerimisest, ja siis on oht olemas.