Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas devalvat-sioonioht on olemas?

    Krooni devalveerimist on prognoositud mitu aastat. Eriti see, kui prognoosides on krooni devalveerimise tähtaeg täpselt paika pandud, kahandab minu usaldust selliste arvamuste suhtes. See sarnaneb maailmalõpu prognoosidele, mis on täpse kuupäevaga, aga alati on need kuupäevad möödunud.
    See, kui tekib raske olukord, ei tähenda kohe, et midagi peaks juhtuma krooni kursiga. Eesti puhul sõltub devalveerimine väga palju poliitikutest, sest formaalselt on otsuse langetamine antud parlamendi kätte. Teistes riikides on see rohkem tehniline küsimus.
    Usun, et Eestis tuleb laenuintresside tõus ja osa laene, mis paistsid alguses head, osutuvad nüüd halbadeks. Kui pangad tekkivas olukorras käituvad konservatiivselt ja ei ürita teenida maksimaalselt, siis tullakse sellest pingelisest seisust päris kenasti välja. Seda küll väikese tagasilöögiga.
    Teadmine, et Eesti Panga reservide kõrval on ka valitsusel olemas välisreserv stabilisatsioonifondi näol, sisendab kindlustunnet ja võimaldab üldist likviidsust säilitada.
    Ma ei näe devalveerimisohtu, vähemalt, kui kõik võtavad asja piisava tõsidusega: valitsus eelarvega, pangad likviidsuse juhtimisega, ettevõtted parandavad omakapitali ja võõrkapitali vahekorda omakapitali kasuks.
    Mitte ühelgi foorumil, kaasa arvatud meie assotsiatsiooni enda mõttetalgutel, ei ole krooni devalveerimist kui otsest küsimust käsitletud.
    Assotsiatsiooni kuuluvad pankurid ja töösturid ei ole näinud vajadust lähiajal devalveerida kroon. Kui me oleks seda arutanud, siis ma seda ka ei varjaks.
    Küll oleme arutanud, et millal on õige aeg minna Eestis üle eurole. On kuulda, et sellest räägitakse, et näiteks teha samasugune radikaalne rahareform kui oli minek kroonile.
    Kõige vähem usaldavad krooni pangad, kes annavad suurema osa laene välja DEMi baasil ehk võtavad kursiriski endalt ära ja veeretavad selle laenuvõtja kraesse. Kui selliste laenude mass muutub portfellis piisavalt suureks, siis võib pankadel tekkida huvi krooni devalveerimise vastu.
    Me võime lõpmatuseni hoida krooni kurssi ja lõpuks on kogu majandus põhjas. Fikseeritud kurss sarnaneb veealusest postist kinnihoidmisega. Võid hoida kinni niikaua, kuni vesi tõuseb rinnuni, kaelani ja lõpuks üle pea.
    Läänes on keskpanga ja raha ülesanne teenida rahvamajandust ja teha kõik, et reaalsel majandusel oleks võimalikult hea.
    Meil kujutatakse olukorda ette vastupidi. Kui sama põhimõttega jätkame, siis ei ole kroonile mingit ohtu. Hoiame aga postist kinni, vesi tuleb üle pea ehk kaotame konkurentsivõimet, kuni meie ettevõtted lõpuks ei jõuagi kulutuste kasvutempo tõttu eksportida. Läänes viiakse asi devalveerimisega paika.
    Praegu on devalveerimisest huvitatud tööstus, kelle konkurentsivõime järjest kaob. Kui sellest on huvitatud ka pangad, siis võib öelda, et väga reaalsed majanduslikud jõud on huvitatud devalveerimisest, ja siis on oht olemas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.