Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötuse hoogne kasv
«Tegelikult on inimesed tööta ja rahata juba praegu, kuid arvudes hakkab see välja paistma järgmise aasta alguses,» rääkis peaministri majandusnõunik Heido Vitsur. «Tööpuuduse suurenemine sõltub sellest, kuidas taastub Vene turg, kui kindlasti kasvab ta tervikuna mitme protsendi võrra.»
Selle aasta kevadel statistikaameti tehtud uuringust selgub, et töötuid oli 9,6 protsenti tööjõulisest elanikkonnast, mis on ühe protsendi võrra vähem kui eelmisel aastal. Töötuse määr on kümne protsendi ringis püsinud viimase kolme aasta jooksul.
Kõige enam on töötuid Ida-Virumaal, kõige vähem Lääne-Virus, Lääne-, Pärnu- ja Tartumaal.
Saaremaa tööhõiveameti direktor Kaie Lepp ütles, et Saaremaal võib töötus Vene kriisi tõttu kasvada ligi kaks korda. Praegu on Saaremaal ametlikult tööhõiveametis registreeritud alla 1000 töötu tööotsija, mis on 2,2 protsenti tööjõulisest elanikkonnast.
Tegelik töötute arv on Lepa sõnul vähemalt kaks korda suurem. «Läätsa kalatööstuse seiskumisega tööta jäänud kalurid lihtsalt ei tule meie juurde tööd otsima,» lausus ta. Peale Läätsa kalatööstuse 570 sundpuhkusel oleva töötaja on osaline tööaega Saaremaa liha- ja piimatööstuse või, linnapiimatoodete ja piimapulbri tootmisega seotud inimestel. Samuti töötab osalise tööajaga umbes 50 Muhu kalatööstuse töötajat. Siiski pole need ettevõtted teatanud inimeste koondamisest.
Ida-Virumaa tööhõiveameti direktor Maie Metsalu ütles, et ka Ida-Virumaal võib töötute arv kaks korda suureneda. «Kõige mustema stsenaariumi järgi võib lähemal ajal lisanduda 10 000 töötut,» sõnas ta.
Metsalu ütlusel kasvas tööotsijate arv plahvatuslikult septembris. «Samal ajal pole ühtegi uut töökohta juurde tekkinud,» rääkis ta. Ametlikult on end Ida-Virumaal töötuna registreerinud 7600 inimest, mis on 6,5 protsenti tööealisest elanikkonnast.