Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raudtee lõpetab soosingu

    «Oleme lähedal sellele, et vaadata veolepingud ja tariifid üle,» kinnitas Eesti Raudtee juhatuse esimees Parbo Juchnewitsch reedel. Eesti Raudtee tahab tema sõnul tunduvalt muuta senist tariifipoliitikat, aga millised need muutused on, ei soovinud ta veel selgitada.
    Juchnewitschi sõnul tingis suuremate transiidifirmade veotariifide võrdsustamise tihenev konkurents ja kütusetransiidi kasv. Seni kehtinud soodsat hinda Pakterminalile põhjendas Juchnewitsch firma tagatud transiidimahuga, mille tõttu on kasvanud raudtee koormus.
    «Seni oli seis selline, et tuli transiiti sisse meelitada,» lausus ta. Kui neli aastat tagasi vedas Eesti Raudtee aastas 24 mln tonni kaupa, siis tänavu on see kogus veerandi võrra suurem ehk 30 mln tonni. Kasv on toimunud valdavalt kütusetransiidi arvel, kus Pakterminal on Eestis liider.
    Eesti Raudtee lepingut Pakterminaliga, mille järgi on firma veotariif märgatavalt madalam kui konkurentidel, kutsutakse seetõttu kütuseringkondades kinkelepinguks.
    Küsimus pole niivõrd tariifides, kes kui palju maksab, vaid äritavades, lausus ASi EOS juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer.
    Seni on küll nii, et lepingu tingimused sõltuvad sellest, kuidas keegi on Eesti Raudteelt need välja kaubelnud, märkis kütusefirmasid ühendava õliühingu tegevdirektor Toomas Saks.
    See on raskete läbirääkimiste tulemusena sündinud kahepoolne kokkulepe, märkis Pakterminali nõukogu esimees Aadu Luukas.
    Pakterminal oli ärkamisaja järel esimesi firmasid, keda sai tõsiselt võtta, lausus teede- ja sideministeeriumi asekantsler Meelis Pihel. «Täna vajab süsteem muutmist, mis seal salata, Venemaa kriis on tekitanud teiste firmade seas pahameelt,» kinnitas ta.
    Venemaa rahakriisi järel suurendasid sealsed naftatehased järsult müüki. Hoolimata terminaali täisvõimsusel tööst seisis Eesti raudteedel korraga 2 500 vagunit, mida Pakterminal ei suutnud vastu võtta.
    Toomas Saksa sõnutsi on võitlus Eesti Raudtee soodsama tariifi eest tegelikult võitlus kasumile, sest transiidifirma suuremad kokkuhoiuvõimalused on lepingutes sadama või raudteega.
    Viimastel nädalatel on Parbo Juchnewitsch pidanud arutama uue tariifipoliitika põhimõtteid kõigi suuremate transiidifirmadega.
    «Igasugune ühtlustamine ja kindlad mängureeglid on parem kui seni valitsenud reegliteta mäng,» leidis Saks.
    «Radikaalsete muutustega peab olema ettevaatlik,» lisas Arnout Lugtmeijer. «See on delikaatne küsimus, sest võib hävitada eelneva olukorra analüüsi põhjal tehtud investeeringud, lisas ta.
    Aadu Luukas aga Eesti Raudtee juhtidega kohtumisele aega kulutama ei pea. Pak-terminal annab raudteel opereerimise Venemaa firmale Linkoil, mis käivitas kergelt hanguvate naftasaaduste masuutide kiirtranspordi ehk süstikrongi projekti. Linkoili omanikud on Pakterminal ja Kinex, mis on Surgutneftegazi ja Kiri?i naftatöötlemistehase esindaja Peterburis.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.