Turundustegevust mõõta ja analüüsida ei taheta, ei osata või ei soovita sellele raha eraldada. Samas ei anna üha keerulisemaks muutuval turundusmaastikul huupi tegutsemineenam soovitud efekti. Uues turunduskäsitluses erineb moodne turundusjuht märgatavalt traditsioonilisest.

Osaliselt on kahtlemine põhjendatud. Tõnu E. Paakspuu suhtekorraldusfirmast Promoter teab, et mitu turu-

uuringufirmat on palganud ühe üliõpilase, kes siis loengutest vabal ajal ankeetide lahtrid täidab. Tehes ise minimaalseid kulutusi, nõutakse kliendilt mitukümmend tuhat krooni.

EMORi suunajuht Aivar Voog ütleb, et enne uue või uuendatud toote turule toomist ei uurita tarbijate margiteadvust, arvatakse, et see on veel välja

kujunemata. Tegelikult on paljudes tootegruppides selged maineliidrid ja turg on blokeeritud. Tulemusena valitakse vale turundusstrateegia. Uut margitoodet ei märgata ja planeeritud reklaamikulutusi hakkab hoopis nappima.

Teisalt mõõdetakse tulemusi ainult ühest kriteeriumist lähtuvalt. Mercuri Internationali konsultant Meelis Kitsing märgib, et üldjuhul domineerib finantskriteerium, mida kiputakse ainult ühe kitsa nurga alt vaatama: kui läbimüük suurenes mingi protsendi võrra, järelikult oli kampaania edukas.

Marketingi Instituudi direktor Endrik Randoja usub, et meil on analüütilisi turundustöötajaid, aga neid on vähe.

Erinevalt traditsioonilisest ehk loomingulisest turundusjuhist, kes lähtuvalt tegemise rõõmust teeb kõvasti tööd, aga ei tea päris täpselt tulemusi, toetub moodne turundusjuht tulemustele ja otstarbekusele. Teeb vähem, aga läbimõeldumalt.

Traditsiooniline turundusjuht on tugeva reklaami-

orientatsiooniga, ta teostab küll uuringuid, kuid tihti ei oska neid lugeda.