• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liisingufirmad pakuvad katust

    Majandusedu eufoorias alguse saanud kindlustus-
    seltside (kahjuks ka liisinguühingute) omavaheline võitlus turuosade pärast käivitas madalate riski-
    preemiatega üksteise ületrumpamise. Tõhusaks abivahendiks olid ka liisingufirmad, kelle kliendivoogu sai suunata suurte provisjonidega, mille pakkumise initsiatiiv tuli kindlustusseltsidelt.
    Ühepoolselt ei saa loomulikult midagi kehtestada ja vastav provisjon on kahe firma, st liisinguühingu ja kindlustusseltsi koostöölepingust tulenev kokkulepe.
    Kas provisjon on põhjendatud? Liisinguühing müüb poliise, olles nii kindlustusvahendaja nagu iga teine kindlustusseltsi agent, st provisjoni maksmine on igati õigustatud. See, et provisjon oli ligi 1/4 kogu kindlustuspreemiast, tuleneb koostöölepingust ning on juba kindlustusseltsi traagika.
    Olgu mainitud, et provisjonide saamine ei ole kunagi olnud liisinguühingute prioriteet.
    Liisinguühingu kui vara omaniku esmaseks huviks on omandi turvalisuse tagamine st, et varad oleksid korrektselt liisinguvõtjate poolt kindlustatud, info varade kindlustamise, kindlustuspreemiate laekumise kohta jõuaks liisingufirmale ning kindlustusjuhtumi korral toimuks selle läbivaatamine objektiivselt ja hüvitise maksmine korrektselt vastavalt kindlustuslepingule.
    Tänaseks on selgunud, et suurte provisjonide saamine oli põhjendatud, summad koguti nn kompensatsiooni-
    fondi, mille arvel täna kaetakse üha sagedamaks muutuvaid hüvitamata kahjude juhtumeid. Liisinguühingud, kes ei ole sõlminud koostöölepinguid valikuliselt, piiratud arvu kindlustusseltsidega, vaid aktsepteerivad klientide vaba valikut, on tõdenud, et mõningate kindlustusseltside (kahjuks just eesti kapitalil põhinevate) kahjukäsitluspoliitika on äärmiselt tendentslik ning enamikul juhtudel kliendi huve mittesoosivalt kompromissitu.
    Tarbijakaitsesse võivad kindlustusseltsid pöörduda, kuid ükski seadusandlik akt ei kohusta äriühingut kellegagi koostöölepingut sõlmima, ja loota, et riik litsentsi väljastajana hakkab kahjusid hüvitama on äärmiselt lühinägelik. See jäägu ikka iga liisinguühingu kui vara omaniku enda otsustada, kuidas ta oma vara turvalisuse tagab.
    Katusepakkumises süüdistamise ja tarbijakaitsesse pöördumise asemel ootaks kindlustusseltside liidu aktiivset osalemist meie poolt juba aprillis algatatud kindlustustemaatikaga tegeleva töögrupi töös ja vastust meie kirjale, kus juhtisime tähelepanu kindlustusteenuse kvaliteedi langusele ja jäime ootama kindlustusseltside ettepanekuid, mil moel olukorda normaliseerida ja koostöösuhteid säilitada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.