Toimiva sisekontrolli sisseseadmine ettevõttes on võimalik ainult teatud juhtimise ja asjaajamise korrastatuse taseme juures.

Ilma et kontrollimiseks oleks vastav baas loodud, on sisekontrolli teostamine sama tulutu tegevus kui sõelaga vee kandmine. Kontrollija võib küll midagi avastada, aga süüdistada ja kedagi vastutusele võtta ei saa, sest seda, mida pole must-valgel fikseeritud, pole ka võimalik tõsiselt nõuda. Seega eeldab kontrolli ja järelevalve teostamine mitme ettevõtte tegevust puudutava valdkonna reglementeeri-

mist ehk nn ettevõttesiseste seaduste kehtestamist. Ettevõttele vajalike dokumentide hulka kuuluvad töö sisekorra eeskiri, raamatupidamise siseeskiri, ametijuhendid, mitmesugused korrad jpm.

Alles pärast kontrollimiseks vajaliku baasi loomist saab asuda otseselt sisekontrolli teostama. Kuid isegi tingimuste olemasolul tuleb alustada vajaduste ja võimaluste analüüsimisest ning ei tohi ilma ettevalmistuseta tormata mingisugust lüli või allüksust kontrollima. Kontrollija peab täpselt teadma, mida kontrolli käigus jälgida, mida peale hakata kontrolli tulemustega ning kes ja kuidas hakkab lahendama avastatud probleeme.

Rikkumiste avastamise kõrval on sisekontrolli üheks olulisemaks ülesandeks sellise info kogumine, mis aitaks juhil teha adekvaatseid otsuseid. Kogutava info skaala võib olla lai ning hõlmata teavet töötajate sisekorrast kinnipidamisest kuni rahavoogude valitsemiseni välja. Infot pole vaja koguda rohkem, kui on vajalik ettevõtte efektiivseks juhtimiseks.

Vajaliku informatsiooni laekumiseks seatakse sisse rida rutiinseid kontrolltoiminguid, millest laekuvast infost kannab kontrollija ettevõtte juhile kirjalikult perioodiliselt ette. Sisekontrolli võib hinnata efektiivseks siis, kui ettevõtte juht suudab saadud info põhjal reageerida enne, kui probleem jõuab kerkida.