Pühapäevarestoran

Egoist on nii egoist küll, et nimesildiks ukse kohal on ainult E täht. Sisenedes võib kohe aimata, et tegu on kalli söögikohaga. Stiilses riietuses retseptsioonineiu juhatab külastaja kas alla või üles söögisaali. Ülakorrusel asub ka banketisaal, vanas heas inglise stiilis. Natuke tundus suure laua ümber vähe ruumi. Meelde jäid banketisaali kardinad, pisut ehk liigagi võimsad, aga tulede säras võib teisiti tunduda. Banketisaalist mõned astmed kõrgemal on restorani söögisaal, vanaaegse mööbli ja rohke dekooriga ruum annab kõrgklassi mõõdu välja. Alakorrusel asuva aperitiivisaali saelaudadest radiaatorikatted tundusid veidrad.

Kui otsite midagi erilist, tahate end ja oma kaaslasi hellitada, siis minge Egoisti. Välisuksel oodatakse teid. Sisenete hämarasse raskete punaste sametkardinatega fuajeesse. Esimesel korrusel asub Provence'i stiilis söögisaal. Teisel korrusel avaneb mahedais roosades toonides kaunis madam Bompadouri stiilis banketisaal. Majas on võrratu intiimne kabinet kahele, ruum sigarinautijatele. Teise korruse suurde söögisaali võib ennast unustada. Sulle pakutakse tervikut: unustamatut interjööri, võrratut lauakatet, meeldivaid roogi ja täielikku tähelepanu. Egoist annab sulle erilise tunde rahulolust. Tunda on tõelise meistri pühendunud kätt

Kergelt retrolik stiil on hästi välja peetud. Millegagi pole üle pingutatud. Retrolikkust rõhutavad ka võlvlaed.

Mulle meeldib väga väikeste detailide rohkus, oli, mida vaadata.

Tundub, et ärikohtumisteks vajalikku eraldatust jääb seal napiks. Saal on suhteliselt avatud. Õhtul, kui kasutatakse küünlavalgust, pääseb interjöör tänu avatusele paremini mõjule. Tundub, et Egoist sobibki rohkem õhtuseks väljaskäimiseks.

Värvivalik on klassikaliselt tagasihoidlik, nagu sellisesse kohta sobilik, tekitades rahuliku tunde. Eripära luuakse just pisiasjade, mitte värvidega.

Sisse minnes on esimene huvitav asi see, et peale sisekujunduse on meeleolu püütud luua ka kõikvõimalike aroomidega. Restoranis aga on minu meelest liiga palju igasuguseid vidinaid. Need hakkavad lõpuks rõhuma. Ärikohtumiste jaoks võiks valgust veidi rohkem olla.

Kui kõike on püütud viimseni disainida, siis tekkis mul küsimus, miks administraatori laual seisab tavaline plastmasstelefon.

Kindlasti on ta teistest restoranidest parem. Eks nimigi nõuab enamat. Ta on küllalt sarnane Gloria stiiliga, seepärast minu jaoks midagi üllatavat polnud. Aga vaeva on palju nähtud ja raha kulutatud.