Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas saab riik elavdada majandust?

    Olen endiselt seda meelt, et riik peaks võimalikult vähe sekkuma majandusse.
    Riigi roll peaks olema diplomaatia koos ettevõtjatega. Tuleks uued turud avada. Seal on esimesed sammud tehtud, näiteks vabakaubandusleping Poolaga. Samuti peaks tugevdama majandusesindusi. Seda kõike saab teha koostöös ettevõtjatega. Suurettevõtjate assotsiatsioon ja mina isiklikult näen riigi rolli ikkagi uute turgude avamises, uute võimaluste leidmises.
    Veel on ilmselt vaja uut sõnumit investeerimis-
    keskkonnas. Pärast iseseisvumist oli positiivne, et investeeringuid soodustati. See aeg on nüüd läbi saanud. Nüüd on vaja uus imago leida.
    Kiire kasv tõi eelmisel aastal kaasa mitmeid probleeme, millele reageerimata jätmine oleks tekitanud hoopis väiksemaid kasvunäitajaid ka selleks aastaks. Teatud roll on riigil kindlasti ka nende numbrite juures. Räägin stabilisatsioonifondist ja Eesti Panga abinõudest . Need olid katalüsaatorid välisinvestoritele ja nende tagajärjel investeeringute vool ei pööranud Eestist kõvasti ära.
    Makrotasandil tuleb samasugust poliitikat jätkata. Sellelt seisukohalt ei ole suurt midagi muutunud. On natuke riskantsemaks läinud ja endiselt ehmatame paljusid oma jooksevkonto defitsiidiga.
    Üks asi on kindlasti see, et peaks järjekindlalt kinni hoidma sellisest raha- ja majanduspoliitikast, nagu ta pragu on olnud. See on ikka kindel asi, et on fikseeritud kroon, tasakaalus eelarve, maksukoormust ei muudeta -- see annab ettevõtjatele kindluse. Nii et ootaks stabiilsust.
    Põhimõtteliselt olen otsetoetuste ja subsiidiumite vastane. Kolmas asi -- kui õnnestub Venemaaga suhteid normaliseerida. See jääb esialgu poliitiliste deklaratsioonide tasemele, isegi kui mingid lepingud alla kirjutatakse, sest ega leping ei too mingit ostujõudu juurde. Kui isegi topelttollid ära kaotada, me ei saa kindlad olla, et tollimaksu arvel suudame kauba konkurentsivõimalisemaks teha.
    Mida ei saa teha -- ei saa sundida ettevõtteid, et kasvage, ja ei saa sundida välisinvestoreid, et investeerige. Aga riik saab luua keskkonda. Lihtsam näide -- infrastruktuuri arendamine. Näiteks Narva piiriületuspunkt on raudtee seisukohalt üks suur kitsaskoht. Kui see kiiresti välja ehitada, saaks raudteevedude mahtu märgatavalt suurendada. Suhteliselt lihtsalt saab välja arvutada, missugune infrastruktuuri arendusprojekt avaldab kõige rohkem mõju üldisele majanduskeskkonnale.
    Erastamisele läheb raudtee, Telekom, võib-olla jõujaamad. Laekub suur summa raha, mida võib panna stabilisatsioonifondi imeväikse protsendi eest istuma. Või panna keskkonna arendamisse.
    Eesti väärtus on inimesed, loodusvarasid nii palju ei ole. Kõik investeering, mis tehakse inimestesse, inimeste haridusse, on ju lõpuks see, mis meie majanduskasvu tulevikus genereerib.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.