Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arvutitootmine väheneb

    Selle aasta novembris toodeti 2456 arvutit, mis on 342 arvutit vähem kui eelmise aasta novembris. Oktoobri arvutitetootmine vähenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 671 arvuti võrra.
    Tegelik arvutitootmine on tõenäoliselt suurem, kuid osa ettevõtteid, näiteks börsil noteeritud Pennu, ei avaldanud ei eelmisel ega ka sel aastal kuu lõikes oma toodetud arvutite arvu. Eelmise aasta lõpuks oli Pennu tootnud ligikaudu 7000 arvutit.
    Eelmisel aastal toodeti kokku üle 34 600 arvuti. Sel aastal on üheteistkümne kuuga toodetud 27 800 arvutit.
    Arvutitootja Ordi juhataja Sulev Sisask ütles, et ka detsembris ostetakse vähem arvuteid kui eelmisel aastal. «Ma arvan, et selle aasta detsembris toodetakse umbes 1800 arvutit vähem kui eelmise aasta detsembris,» sõnas Sisask.
    Ta lisas, et eelmisel aastal oli paljudel ettevõtetel suurtellimused koolidelt, mida sel aastal enam ei ole. «Üksikostude arv peaks olema enam-vähem sama,» märkis Sisask.
    «Detsember on alati vinge kuu olnud,» prognoosis Microlinki juhatuse esimees Allan Martinson selle kuu tootmist. «Eelmisel aastal toodeti detsembris üle 6000 arvuti, ligi kaks korda rohkem kui teistel kuudel,» sõnas ta.
    Tallinna arvutipoe PC Kaubamaja müügimehe Ivar Treffneri sõnutsi pole tänavu erinevalt eelmisest detsembrist neil arvutimüük hoogustunud. «Kui eelmisel aastal algas juba detsembri algusest hoogne müük peale, siis praegu pole seda täheldada,» nentis ta.
    Martinson ütles, et tootmise vähenemine viimastel kuudel on mingil määral tingitud ka asjaolust, et osa tootmist on Lätisse viidud. «Lätis toodeti novembris ligi 200 arvutit,» sõnas ta.
    Martinsoni sõnul on kogu arvutiturg langenud 20--25 protsenti. «Tegelikult on paljusid asju vähem ostetud kui mullu, näiteks ka autosid,» tõdes ta. Martinson lisas, et kuna inimestel on raha vähe, siis osaliselt kärbib Microlinki arvutite müüki odavate tarkvarata arvutite pakkumine turul.
    Sulev Sisaski sõnul on arvutitootmise langus tingitud samuti sellest, et uuemad firmad võitlevad turgu kätte ja teevad selle nimel tööd, vanemad turul olijad on aga turu saavutanud ning neil ei ole enam arenguruumi.
    «Mingil määral on meie tootmise kasv tingitud ka sellest, et Astrodata ja Microlinki ühinemisel saime osa turust endale, samamoodi andsid Microlinki sügisesed tarneprobleemid meile turgu,» selgitas Sisask.
    Autor: Sten A. Hankewitz
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.