Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Statoili paarisaja miljoni tehing
Reedel ASi Eesti Statoil ja suurima Eesti kapitalil põhineva kütusefirma ASi Alexela Oil vahel sõlmitud leping viib lõpule Skandinaavia suurkontserni seitse aastat tagasi vastu võetud strateegia haarata enda kätte vähemalt viiendik Eesti kütuseturust. Tehingu toimumisel omandab Statoil 22 protsenti kohalikust autokütuse turust.
«Eesti ettevõtetel on täna vähemalt kütusemüügis lagi käes ja valitsevas languses kapitali kaasata on suhteliselt võimatu ülesanne,» kommenteeris Alexela Oili tegevdirektor Heiti Hääl. Tehingu hind ja lepingu muud üksikasjad on poolte kokkuleppel konfident-
siaalsed, mis avalikustatakse pärast tehingu toimumist järgmise aasta esimesel poolel.
Eesti Statoil ostab üle poole Alexela Oili 42 bensiinijaamast ja need antakse uutele omanikele üle järgmisel kevadel. Eesti Statoili peadirektor Epp Kiviaed hindas Statoili turuosa kasvuks Eestis 8--10 protsenti, millega Statoil möödub ka EK tanklaketi ostnud ASist Shell Eesti.
Kuna Eesti kütuseturu kogumahuks on hinnatud umbes 2 miljardit krooni aastas, on sellest kümne protsendi hind vähemalt 200 miljonit krooni. Praegu müüb Statoil 13 protsenti Eestis kasutatavast autokütusest.
Eesti Statoilile kuulub üle Eesti 14 bensiinijaama. Suurema turuosa saavutamiseks oli üks võimalus osta ära osa mõnda teise müügiketti kuuluvatest bensiinijaamadest või ehitada ise vähemalt 10 bensiinijaama juurde. Iga bensiinijaama ehitus maksab vähemalt 15 miljonit krooni.
Epp Kiviaed ütles, et Statoilil oli kiire jõuda tehinguga ühele poole käesoleva aasta lõpuks. «Kevadel muutus olukord järsult, kui Shell ostis EK tanklad,» selgitas ta. «Saime aru, et on vaja midagi ette võtta.»
Osalusest Alexela Oilis oli vahepeal huvitatud ka Venemaa kütusekontsern Jukos, kuid läbirääkimised Alexela aktsiakapitali laiendamise üle lõppesid pärast nafta hinna järsku langust maailmaturul. Jukos huvitus vähemalt 25 protsendist Alexela Oili aktsiatest, vastutasuks pakuti Eesti tanklaketi varustamist oma kütusega. «Meie jaoks sobiva variandi viis uppi nafta hinna langus,» tunnistas Heiti Hääl.
Alexela Oili aktsionärid otsustasid kevadel laiendada firma aktsiakapitali 15 miljoni krooni võrra, mille jaoks praegu vajadus puudub.
Alexela ja Statoili läbirääkimiste pingelisusest annab tunnistust tõsiasi, et veel reede keskpäeval polnud pooled kindlad, kas nad jõuavad õhtuks kokkuleppeni. Eesti Statoili ja Alexela Oili juhid andsid allkirja tanklate ostmise lepingule reedel kell 16. Nii Statoili kui Alexela Oili esindajate hinnangul on lepingu järel saabunud Eesti kütuseturul taas selgus.
Alexela juhtide kinnitusel on firma tänu lepinguga saadavale rahale hästi kapitaliseeritud ja vaatab optimistlikult tulevikku. «Hakkame taas ringi vaatama, kuidas laieneda,» lausus Alexela Oili juhatuse esimees Juhan Kolk.
Alexela Oili käive oli eelmisel aastal 374,1 miljonit krooni ja puhaskasum 1,3 miljonit krooni.
Lääne suurtest tanklakettidest on Eestis praegu nõrgemad Neste, kelle turuosa on tänaseks 14 protsenti, ja Hydro Texaco paariprotsendilise turuosaga. Suurematest tanklakettidest on praegu pankrotiprotsess käimas Favora tanklates ja ASile Eriõli kuuluvas tanklaketis Oilstop.
Autor: Koit Luus