Riigikogu arutab raudteelaenu

Riiklike investeeringute programmist seda eraldada pole võimalik, põhjendas laenuvõtmise vajadust rahandus-

ministeeriumi välislaenude osakonna juhataja Agate Dalton. Eesti Raudtee aastane investeeringute vajadus 300 miljonit krooni moodustab kolmandiku riiklike investeeringute programmi 1 miljardi krooni suurusest aastamahust, märkis Dalton.

Eesti Raudtee ehitab Euroopast saadava laenuga ümber Narva piirijaama, et mitte takistada piiril üha kasvavat kaubavedu, rääkis Eesti Raudtee infrastruktuuridirektor Kaido Simmermann.

«Raha saame kasutada alles tuleval aastal, sest igale tööle peame korraldama rahvusvahelise konkursi,» sõnas Simmermann.

Selleks aastaks sai Eesti Raudtee Tallinna--Narva liini remonttöödeks riigieelarve vahenditest ja Euroopa Investeerimispanga laenu abil kokku 102 miljonit krooni.

Kaido Simmermanni sõnul remontis Eesti Raudtee eelmisel aastal Euroopa Investeerimispanga laenuga Tallinna--Narva raudteeliini kõige ohtlikumad lõigud, mis ähvardasid seisata põlevkiviveo.

Järgmine remonti vajav objekt on Tapa vahejaam, milleks tuleb raha alles otsida, ütles Simmermann.

Riik ei võta Eesti Raudteele laenugarantii andmisega Agate Daltoni sõnul suurt riski, sest Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga uuringu kohaselt on firma võimeline laenu tagasi maksma.

Daltoni kinnitusel on riik garanteerinud kokku seitse välislaenu kogusummas 134 miljonit USA dollarit.

Välislaenuseaduse kohaselt võib riik võtta endale aasta jooksul kohustusi ligi 3 miljardi krooni ulatuses. Kokku võib riigil olla kohustusi välislaenude ja garantiidena kuni 75 protsenti eelarvest ehk ligi 14 miljardit krooni.

Autor: Koit Luus