Piimalehmatoetuse saajaid eeldatust vähem

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ütles, et paljudele piimatootjatele on komistuskiviks maksuameti õiend riigimaksude tasumise kohta. «Piima hind on nii madal, et tootjad ei tule lihtsalt omadega välja,» selgitas ta.

«Loodan, et esmaspäeva õhtuks tuleb ikka üle 2000 taotleja kokku,» lisas põllumajanduse registrite ja informatsioonikeskuse direktor Toomas Murulo. Reedel oli umbes 2500 väljasaadetud blanketist tagasi jõudnud 1213.

Riik eraldab piimatootjatele tänavu toetustena 90 miljonit krooni, arvestuslikult 900 krooni lehma kohta. Eelmisel aastal maksti toetusena 70 miljonit krooni ehk veidi üle 800 krooni lehma kohta. «Sel aastal on piimatootjatel lootust veidi rohkem toetust saada, sest üldine rahasumma on suurem ja taotlejaid ilmselt vähem,» lausus Toomas Kevvai.

Toomas Murulo sõnul on enamik toetuse taotlejaid paari lehma pidajad. Enim otsetoetuse soovijaid on Jõgevamaalt, Järvamaalt, Lääne-Virumaalt ja Pärnumaalt.

Harjumaal asuva Nõmmiku talu peremees Lauri Ermas ütles, et kuigi riigi toetussumma on väike, on ta taotluse toetuse saamiseks sisse andnud. Ermas arvestab, et ta saab riigilt umbes 30 000 krooni toetust.

Ermase sõnul peaks riik eelistama tootjaid, kelle loomad rohkem piima annavad, paari lehma pidajate ees. «Toetus edukatele oleks kasvõi stiimuliks loomapidamist jätkata,» leidis Ermas.

Eelmisel aastal sai piimalehma otsetoetusi 1500 karja, tänavu on potentsiaalseid toetuse saajaid 2500. Kui eelmisel aastal pidi toetuse saajal olema vähemalt viis lehma, siis sellel aastal makstakse toetust ka ühe lehma pidajale, kui loom on jõudluskontrolli all.

Toetus kantakse taotlejate arvele 31. märtsiks.