Rahandusministeerium vähendas tuluprognoose
Rahandusminister Mart Opmann ütles eile, et käibemaks on praeguses majandussituatsioonis kõige enam muret tekitav maksuliik, kuna käibemaksu laekumine on üks tõsisemaid indikaatoreid majandusseisule. «Hinnad on surutud detsembri tasemele,» rääkis Opmann. «Vee, elektri, telefoni hinnatõus pole ka üldist hinnataset kergitanud.» Tema sõnul loodab rahandusministeerium, et majanduse murdepunkt paremuse poole on mais.
Arvestades tööstustoodangu müügimahu vähenemist 15,2% võrra ja jaanuarikuu väliskaubanduse käivete vähenemist, on Opmanni sõnul raske loota positiivset majanduskasvu esimeses kvartalis.
Põhjalikumad tuluprognoosid tehakse ministeeriumi avalike suhete osakonna juhi Aili Ohlau sõnul esimese kvartali tulemuste põhjal aprilli keskpaigaks. Siis saab tema sõnul alustada ka järgmise aasta eelarve koostamist.
Rahandusministeeriumi töös olevad arvestused näitavad, et ettevõtte tulumaksu laekub tänavu prognoositavast 106 miljoni krooni võrra vähem. Käibemaksu prognoositakse vähem laekuvat 588 miljonit krooni ja aktsiise laekub hinnanguliselt vähem 112 mln krooni. Samal ajal rehkendab rahandusministeerium ülelaekuvat üksikisiku tulumaksu 29 mln krooni võrra ja sotsiaalmaksu samavõrra.
Maksude alalaekumise tingimustes kulutuste kokkuhoiu kohta märkis rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep, et umbes 200 mln krooni aastas säästab riigikassa poolt sisse viidud kulude iganädalane limiteerimine. Lisaks on 323 miljonit krooni valitsuse reservfondis, see on raha, mida uus valitsus iga hetk võib tagataskust võtta, nentis rahandusminister Opmann. Seega peaks rahandusministeeriumi prognoosi täitudes uus valitsus leidma kas eelarve kulude kokkuhoiust või väljastpoolt eelarvet juurde veel ligi 270 miljonit krooni.
Veebruari lõpuks oli laekunud riigieelarvesse tulusid 4,395 mld krooni, sealhulgas riigivara võõrandamisest, peamiselt Eesti Telekomi müügist 2,619 mld krooni. Eesti Telekomi aktsiate ja muu riigivara müügist laekunud tulusid arvestamata on kahe kuuga riigieelarvesse laekunud 1,778 mld krooni ehk 10,2% aastaplaanist. Aasta tagasi oli kahe kuuga laekunud 12,4% riigieelarvest. Arvestades 1998. a maksulaekumiste tempot on selle aasta kahe kuuga vähem laekunud umbes 400 mln krooni.
Üksikisiku tulumaksu oli 8. märtsiks laekunud riigieelarvesse 18,5% aastaplaanist, kuid selle maksuga seotud sotsiaalmaksu oli samaks ajaks laekunud vaid 13%. Mart Opmanni sõnul on sotsiaalmaksu laekumisele avaldanud mõju mitu muutust. Kuuajaline maksulaekumise nihe tekkis sellest, et sotsiaalmaksu tasumise tähtaeg lükkus kahe nädala võrra edasi. Paljud ettevõtted tasusid 1998. a detsembrikuu eest sotsiaalmaksu ära juba sama kuu lõpus, selle arvel on saamata jäänud umbes 80 miljonit krooni.
Osa ettevõtteid, kel on käibedeklaratsiooni järgi õigus tagasi saada käibemaksu, on teinud taotlusi kanda ettemaks sotsiaalmaksu võla katteks, ka see tekitab sotsiaalmaksu tasumisele ajanihke, selgitas Opmann. Veebruaris tehti käibemaksu arvelt ümberkandeid sotsiaalmaksu arvele 47,3 mln krooni ulatuses. Märtsis on seda tehtud 24,6 mln krooni ulatuses.
Tänavuse riigieelarve maht on 18,465 mld krooni.