Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kerkimine üle ajaloolise 10 000 punkti piiri tähendab seda, et Dow Jones on 4,5 aastaga peaaegu kolmekordistunud ehk tõusnud üle 6000 punkti. Üle 9000 punkti jõudis Dow 1998. a aprillis, kuid pärast seda järgnes järsk langus alla 7500 punkti septembris, mille järel on ta nüüd siis veidi enam kui viie kuuga jõudnud üle 10 000. Tõus on muudkui kiirenenud. Kui 100 punktilt 1000-le kerkimine võttis aega 66 aastat, siis 1000-lt 10 000-le ainult 15 aastat.
USA 30 kaalukama firma aktsiat kätkeva Dow Jonesi tööstusliku keskmise praegusesse rekordtasemesse suhtutakse erinevalt. Osa analüütikuid arvab, et see võib anda uue tõuke USA majanduskasvule, kui see ergutab eufoorias inimesi suurendama tarbimist -- ostma uusi maju ja autosid. Ettevaatlikumad turugurud aga arutlevad selle üle, kas Dow kõrge tase ei tähenda mitte uut börsimulli ning kas tarbimishullus ei hakka kontrolli alt väljuma. Nad hoiatavad, et see võib ohtu seada riigi majanduse ja anda keskpangale (Fed) ajendi tõsta intresse.
«Me pole veel jõudnud kriitilisse punkti, kus Fed tahaks pillerkaari lõpetada, kuid ilmnenud on esimesed märgid traditsioonilisest tasakaalustamatusest, mida ei ole senise 8aastase majanduskasvu jooksul esinenud, ja see teeb ettevaatlikuks,» ütles Banc One'i ökonomist Diane Swonk.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Fedi juhatuse esimees Alan Greenspan on sel aastal korduvalt väljendanud muret aktsiahindade ülehinnatuse pärast. Mis aga puutub intressimäärade tõstmisega turu jahutamisse, siis kogu keskpanga juhatus on seisukohal, et intressipoliitika esmaülesandeks on mõjutada majandust ja selle ülekuumenemist, mitte aktsiaturu arengut.
Nüüd, kus USAs on algamas 9. järjestikune majanduskasvu aasta, on riigi majandus tippvormis, mida iseloomustab kiire kasv, väike töötus ja peaaegu olematu inflatsioon. Ja eks kajasta ju tugev aktsiaturg majanduse head käekäiku. Samas võivad aktsiaturu tõusud-langused mõjutada majanduse allhoovusi. Dow liigse tõusu pärast närvi läinud ökonomistid näevad kaht arengustsenaariumi. Esiteks, kas aktsiamull lõhkeb ja tirib majanduse alla või kursid püsivad kõrged, mis muudab tarbijad enesekindlaks ja ergutab kulutama, tagajärg võib olla inflatsiooni kiirenemine.
1884 -- Customers Afternoon Letters ehk Wall Street Journali eelkäija avaldas esmakordselt 11 aktsia sulgemishinnad
1896 -- esmakordselt koostati indeks ainult tööstusaktsiatest
1906. a 12. jaanuar -- indeks sulgus esmakordselt üle saja punkti (100,25) tasemel
1928 -- esmakordselt koostati indeks 30 edukamast aktsiast nagu praegu
1956. a 12. märts -- esmakordselt üle 500 punkti
1966. a 18. ja 19. jaanuar -- Dow jõudis esimest korda üle tuhande punkti, kuid ei jäänud seal päeva lõpuks pidama