Inno Tähismaa • 18. aprill 1999 kell 22:00

Uus trend, tervitan sind!

Mitmed märgid näitavad, et Eesti majandus on jälle tervenenud. Kindlasti arvavad paljud, et see ei ole võimalik. Börs ju pealtnäha ei tõuse, ettevõtted lähevad üksteise järel pankrotti ning kohalikud ärimehed müüvad oma osalused välisettevõtjatele.

Samas on olukord sootuks teine kui kaks aastat tagasi, krahhi eel. Kui tookord iseloomustasid majandust kõrge inflatsioon, kiire kaubandusdefitsiidi kasv, maksukoormuse suurenemine ja spekulatiivsed rünnakud krooni vastu, siis praegu on trend vastupidine.

Miks siis ikka räägitakse langusest? Põhjus võib olla selles, et oleme justkui tardunud pärast vaenlase kuulirahet: kuigi enamikul olid soomusvestid seljas, kargasid kõik üksteise järel kaevikusse ja jäid ootama aega, mil suits hajuma hakkab. Kuigi oli teada, et ülemaailmsest rahakriisist ja Vene kriisist said kahju ainult pangad ja 10% ettevõtetest, ennustasid mitmed eksperdid hävingut kogu majandusele. Masendusmõtted olid sama emotsionaalsed nagu eufooria kiire börsitõusu ajal paar aastat tagasi.

Nüüd on suits hajumas, kainelt mõelnud rootslased ja soomlased meilt ettevõtted üles ostnud ning mida märkame: tegelikult pole midagi juhtunudki. Kinnisvarahindade vabalangus jäi ära, laenuintressid on jälle madalal, ELiga liitumine endiselt ukse ees ja uus, senisest liberaalsem valitsus kärpimas maksukoormust.

Positiivset trendi iseloomustab Äripäeva indeks, mis on end aasta algusest kolme kuuga ligi 40 protsenti üles vedanud. Sellist tõusu ennustas Eesti majandusele vaid rahvusvaheline konsultatsioonifirma TED/BARRA, kes pakkus meie indeksi kasvuks sellel aastal 328 protsenti.

TED/BARRA Ida-Euroopa sektori juhataja põhjendas positiivset arengut Eesti ettevõtete suure potentsiaaliga. Tema väitel mõjutasid meie börsi eelmisel aastal pankade nigelad majandustulemused. Praegu, mil suurpangad on kindlalt Rootsi investorite kontrolli all, on tulemused kindlalt paranemas. Juba täna lasevad Hansapank ja Ühispank üksteise võidu alla laenuintresse tempoga, millist mäletame 1997. a suvest. Langevad intressid omakorda suurendavad rahapakkumist, mis mulluse majandussurutise tingimustes sootuks kokku kuivas. Raha jõuab peagi kinnisvarasse ja kaubandusse, misjärel oleme sama küsimuse ees, kui kaks aastat tagasi: kust leida olemasolevale rahale piisavalt häid projekte ja projektidele piisavalt häid tegijaid.

Mitmed investeerimispankurid on väitnud, et Eestis tegelikult headest ideedest puudus ei ole. Pigem tuntakse puudust soodsast majanduskliimast. Sellise keskkonna saabumisest andsid tunnistust riigikogu valimised. Uus valitsuskoalitsioon on otsustanud lõpetada eelkäijat iseloomustanud priiskamise ja maksukoormuse tõusu. Esimesed märgid paremuse suunas on valitsuse lubadus kärpida miljardi krooni võrra valitsemiskulusid ning vähendada üha suuremaks paisunud autode aktsiisimaksu. Järgnevad sammud võivad vähendada tubaka- ja alkoholiaktsiisi, et panna piir vohavale salakaubaveole ja turgutada kohalikku alkoholitööstust.

Kurikuulsad pankrotid aga pole majandusasjatundjate arvates üldse halb nähtus. Pigem puhastab pankrottide laine majanduskeskkonna saastast ning aitab leida ettevõtetele ruttu uued nutikamad omanikud, kes suudavad ettevõtted efektiivsemalt tööle panna.

Hea näide on AS Pennu, mis endiste omanike valede juhtimisotsuste tõttu kokku varises. Uued omanikud Balti Cresco Investeerimisgrupist leidsid aga Pennu näol perspektiivika ettevõtte, panid ametisse uue juhtkonna ja ettevõte on efektiivsemalt tööle hakanud. Sellest võidab nii Hansapank, kes andis Pennule laenu, Cresco, kes on omanik, Pennu juhid ja töötajad, kes saavad tööd ja teevad head karjääri, kui ka kõik meie, kes me loodetavasti peagi saame osta hea Pennu arvuti.

Hetkel kuum