Kadi Heinsalu • 6. mai 1999 • 3 min
Jaga lugu:

IMF: eelarvet on kärbitud vähe

Maailmapanga esindust juhtis Peter Keller. Maailmapangaga ühte gruppi kuuluva rahvusvahelise valuutafondi IMFi esindaja Eestis ja Lätis Dimitri G. Demekase sõnul täitis kümme päeva kestnud visiit kahte eesmärki. Esimene oli lõpetada tavapärane iga-aastane Eesti jälgimine seniste maailmapanga soovituste, maailmapangalt saadud laenude ja IMFiga sõlmitud memorandumis antud lubaduste osas. Teine eesmärk oli valmistada ette uut memorandumit, mis ilmselt valmib sel sügisel ja käsitleb 2000. aasta Eesti majandust.

Demekas ütles, et üldjoontes ei ole IMFil uue Eesti valitsusega probleeme majandusprognooside osas, kuid erimeelsusele jäi IMF selle aasta eelarvekärbete osas. Eesti pidanuks Demekase sõnul selle aasta riigieelarvet kärpima mitte pisut üle miljardi krooni, vaid 2--2,5 miljardit krooni.

«Kui selgub sügiseks, et majandusseis ei parane ja maksulaekumised jäävad alla oodatud mahu, siis ei jõua enam selle aasta kohta uut lisaeelarvet koostada,» selgitas Demekas. Sel aastal ei juhtugi tema sõnul midagi katastroofilist, kui kärpeid rohkem ei tee, sest eelarve sai erakorralise tulu Telekomi aktsiamüügist. Kuid järgmisel aastal läheb praegu vähe kärbitud eelarve tõttu raskeks, hoiatas Demekas.

Ainuke viis Eesti valitsusel samal viisil jätkata on tema sõnul maksukoormuse tõus.

IMF ei kirjuta tema sõnul midagi ette, kust võiks eelarvet veel kärpida. Ta osundas, et eelmise valitsuse otsustatud 24% pensionikasv on olnud erakordselt suur ja pole arvestanud majanduse hetkeolukorda. Teiseks on võimalik piirata veel rohkem avaliku halduse kulutusi.

Demekase sõnul on Eestis üldvalitsuskulutused kasvanud kiiremini majanduse kasvust. Avaliku sektori kulutuste suhe rahvuslikku koguprodukti (SKP) on kolme aastaga kasvanud 6 protsenti, mis on taunitavalt suur, leidis ta.

Sel aastal on üldvalitsuste kulutuste suhe SKPsse 42 protsenti isegi pärast seda, kui riigieelarvet on ühe miljardi krooni võrra kärbitud.

Üldvalitsuskulud moodustavad riigieelarve, kohalike omavalitsuste eelarved, sotsiaalfond.

Eesti prioriteet lähiajal on IMFi poolt vaadatuna pensionireform, mis on jäänud eelmisest sügisest toppama. Teiseks tuleb üles ehitada korralik pangandusjärelevalve süsteem ja luua avaliku sektori raha kasutamise ja kulutamise järelevalve ja analüüsi süsteem, mis näiteks Lätis on palju paremal järjel kui Eestis.

Peaministri majandusnõunik Kersti Kaljulaid ütles, et riigieelarve üle miljardi kroonine kiire vähendamine poole aasta pealt ei ole reaalne. Samas toob Kaljulaidi sõnul kiire, kuu aja jooksul tehtud miljardi kroonise kärpe tegemine kaasa ebaõiglust, sest seda tehakse piiratud informatsiooni tingimustes.

«Peale selle, et lihtsalt on valus üle miljardi krooni ära lõigata, on kiires tegutsemises ka palju juhuslikkust sees -- kärpe suurenedes suureneb ka ebaselgus, mida täpselt kärbitakse,» rääkis ta.

Kaljulaid kordas peaministri varasemat ütlust, et vajaduse tekkides võidakse eelarvet sügisel veel vähendada. «Samas defitsiidi prognoosis lähtuvad kõik ju kolme kuu andmetest -- võib-olla on ennatlik neid terve aasta kohta hinnata,» ütles ta.

Olukord, kus eelarvedefitsiit säilib ja olukord ei parane, võib teoreetiliselt viia maksude tõstmiseni, nõustus Kaljulaid IMFi väitega maksude tõstmise võimaliku vajaduse kohta järgmisel aastal.

Kaljulaid möönis, et edaspidi tuleb tõsiselt mõelda avaliku sektori kulutuste kasvu pidurdamisele, mis seni on üldisest majanduskasvust kiirem olnud. «Sellepärast ongi võetud plaani, et järgmise aasta eelarve ei kujune kindlasti suuremaks kui sellel aastal,» ütles ta. «Mõningast leebust tänastes otsustes saab väga hästi kompenseerida järgmise aasta eelarvet koostades.» Praegu aga pensionide ja avaliku sektori palkade tõstmist muuta ei saa, sest otsused on tehtud ja sõna tuleb pidada, lausus Kaljulaid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt