Maksuamet võitis ligi kümme miljonit krooni

Ringkonnakohtu otsus toetab mõlemal juhul maksuameti seisukohti, et kinnistu tarbeks soetatud kaup ja teenused kuuluvad kinnistu omanikule. Ettevõte, kes pole kinnistu omanik, ei saa selle tarbeks ostetud kaubalt ja teenuselt käibemaksu maha arvata.

«Ei saa ju olla, et hoone kuulub ühele, aga aken selle sees hoopis teisele firmale,» esitas näite maksuameti kaudsete maksude talituse juhataja Sirje Pulk.

Wicom tegutses kinnistu omaniku OÜ Balti Büroohoone volituse alusel. Firma esindajad püüdsid halduskohtus väita, et Wicom esines hoone peatöövõtjana, müües ehitusele kuulunud kauba kinnistu omanikule.

«Ringkonnakohtus väitsid nad aga, et ehitaja müüs kaubad ja teenused hoopis kolmandatele isikutele,» lausus kohtus maksuametit esindanud Pulk. «Kaupu ostnud osaühinguid polnud ehitamise ajal veel olemaski,» lisas ta.

Wicom, kelle omanik on OÜ Balti Büroohoone, võlgneb maksuametile veidi üle 1,5 miljoni krooni.

EVEA Panga Kinnisvara esindaja püüdis kohtule tõestada, et pangahoone oli firma bilansis ja seega tegi kinnisvarafirma kõik objektiga seotud kulutused oma ettevõtluse tarbeks. EVEA Pank taotles tagasi 7,7 miljonit krooni.

EVEA Pank andis kinnistu sissemaksena oma kinnisvarafirma aktsiakapitali alles möödunud aasta suvel.

Sirje Pulga sõnul peaksid need kaks kohtulahendit veenma üritajaid edaspidi taolisi skeeme mitte kasutama. Elamute ettevõtlusega sidumine, nagu Wicom tegi, on Pulga sõnul igal juhul vale. EVEA Pank ei saa endale maja ehitades käibemaksu riigilt tagasi küsida seetõttu, et pangateenused on nagunii maksuvabad.

Ettevõtja võib ehituseks soetatud kaupadelt ja teenustelt küsida käibemaksu tagasi vaid juhul, kui ta ehitab omale kontori- või tootmishoonet. Käibemaksu saab tagasi ka ehitusteenust osutav peatöövõtja.

Varem on maksuamet võitnud sarnase protsessi ridaelamuid ehitanud ASi Varahaldur vastu. Asi jõudis riigikohtuni, kus loakogu apellatsioonile menetlusluba ei andnud.

Hetkel kuum