12 mai 1999

Tormiline tõus börsil taltub

Aasta neli esimest kuud olid börsil päris tormilised. Möödunud aasta lõpus, mil börs oli mõne miljoni suuruste päevakäivete juures peaaegu välja surnud, ei osanud ilmselt enamik investoreid nii ägedat aasta algust oodata.

Ametliku statistika kohaselt tõusis börsiindeks Talse nelja kuuga veidi üle 30%. Veebruaris Talse arvutusse lisandunud Telekomi aktsia on aga olnud pea ainuke langev aktsia, mis oma suuruse tõttu on oluliselt pärssinud Talse indeksi veel tugevamat tõusu.

Kui vaadata niinimetatud endise Talse (ehk Talse ilma Telekomi mõjuta) muutust aasta esimese nelja kuuga, siis võib kasvunumbriks saada ligi 60%, Telekomi järel teine suurem aktsia börsil Hansapank on aasta algusest tõusnud lausa 73%.

Sellisel Eesti aktsiaturu äkktõusul nii lühikese aja jooksul on olnud mitu põhjust.

Esimesed ärevamad liikumised börsil toimusid seoses Telekomi erastamisega, mis mõningal määral tõi Eesti turule tagasi ka välisinvestorite tähelepanu ja raha.

Teine liikumapanev jõud on olnud analüütikute optimistlikud aktsia hindade prognoosid, mis on leidnud kajastamist ka ajakirjanduses ning jõudnud seeläbi suurtesse investorimassidesse.

Börsi tõusule aitasid kindlasti kaasa ka pankade paranevad majandustulemused, samuti spekulatsioonid mõne börsiettevõtte ülesostmisest välisfirmade poolt.

Kasvunumbrid viivad tahes-tahtmata mõtted kahe aasta tagusele börsibuumile, mil indeks tõusis nelja kuuga aasta algul 63%. Kas oleme täna seal, kus kaks aastat tagasi? Kas järgmistel kuudel võib oodata samasuguseid arenguid nagu 1997. aasta suvel ja sügisel?

Päris sarnased 1997. ja 1999. aasta siiski ei ole. Kui 1997. aastal ulatus nelja esimese kuu käive 5 miljardi kroonini, siis sel aastal saavutati vaevalt kahemiljardiline tehingutemaht. See näitab, et börsil on täna tunduvalt vähem raha liikumas kui paar aastat tagasi.

Loodetavasti on selle taga mingil määral kohalike väikeinvestorite ettevaatlikkus ja selged mälestused 1997. aasta sügisel läbi elatud suurtest kaotustest. Kindlasti on väikesed kauplemiskäibed börsil tingitud ka välisinvestorite suhteliselt tagasihoidlikust huvist meie avalikult kaubeldavate aktsiate vastu.

Möödunud aasta kujunes kulukaks just neile lääne fondidele jt investoritele, kes olid suure hulga varast paigutanud Ida-Euroopa tõusvatele turgudele lootuses teenida megakasumeid. Paraku said tõusvatest turgudest lühikese ajaga langevad turud.

1997. aastal valitses Eesti majanduses üleüldine optimism. Ettevõtete käibed kasvasid kohati kahekordseks, kasumimarginaalid olid kõrged, laieneti nii ida kui lääne turgudele, intresside alanemine tõi raha ka börsile, mitte ainult ettevõtlusesse.

Täna on olukord oluliselt teistsugune. Oleme üle saamas esimesest tagasilöögist majanduses ning loodame edaspidi positiivsematele arengutele kui eelmise aasta teises pooles.

Kohati on juba märgata väga optimistlikke ootusi teise poolaasta osas. Paraku on peale mitme paranenud majandusnäitaja veel märke, mis ei luba loota kiiret majanduskasvu. Tööstustoodangu kasv on aasta alguses olnud negatiivne, ettevõtete pankrottide tõttu suureneb tööpuudus, riigieelarve täitub tunduvalt vaevalisemalt, kui osati ette arvata, ehitusturu mahud on seoses eraettevõtete majandusraskustega ja riigi investeeringute vähenemisega täiesti kokku kuivamas jne.

Loodetava imelise teise poolaasta alguseni on jäänud vaid poolteist kuud. Hetkel ei saa aga küll kindlalt väita, et majandus hakkab väga kiiresti paranema. Ilmselt kulub makromajanduse jaluleseadmiseks siiski mõnevõrra rohkem aega.

Lähtudes eeltoodust, ei tohiks ka aktsiaturg lähemate kuude jooksul ehk enam nii tormiliselt tõusta kui seni. Pigem ootaks mõõdukat hindade tõusu juba lähtuvalt iga ettevõtte majandustulemustest.

Autor: Mairi Tonsiver

Hetkel kuum