Klantsmaja peab läikima
«Tellija tahab saada maja puhtaks minimaalse hinnaga,» räägib Puhastusteenistuse ASi juhataja Peeter Puudersell. «Tööd vaid töörõõmu pärast pole aga mõtet teha,» lisab ta.
Puhastusfirmad ei hoia palgal spetsiaalseid kõrghoonete fassaade küürivaid mehi, sest maju, mille aknaid vaid väljastpoolt pesta saab, võib kahe käe sõrmedel üles lugeda. Kõrgustes kõõluvad tavalised aknapesijad vabatahtlikult ja lisatasu eest. Firma tasub töötajate elukindlustuse.
Enamikus kõrghoonetes on välisseinte hooldamiseks paigaldatud statsionaarsed tõstukid. Uuemate majade haldajad on investeerinud üle poole miljoni krooni Soome firma Rosteki puhastuskorvi muretsemiseks.
«Puhastuskorvis on turvaline töötada,» kinnitab Tartu ainsat kõrghoonet, Emajõe Ärikeskust koristava OÜ Majatek juhatuse liige Toomas Kirsipuu.
Kirsipuu kogemuse kohaselt tuleb üleval muret tunda vaid tuule pärast. «Tuul kipub tõstuki seinast eemale rebima,» seletab ta. «Tekib oht, et tõstuk võib vastu klaasi tagasi põrkuda.»
OÜ RoRoRo direktor Rein Ronimois räägib, et Ühispanga kõrghoone fassaadi ehitusjärgset puhastust tehes oli firma sunnitud palkama kaks alpinistivarustusega meest. «Nad puhastasid kohti, kuhu tõstukiga juurde ei pääsenud,» seletab ta.
«Alla kümne krooni ruutmeetri eest vaevalt ükski puhastusfirma fassaadi peseb,» räägib OÜ Lillclean juhataja Erkki Lill. Ta ütleb, et konkurents puhastusfirmade vahel on suur ning töö kvaliteet kõigub.
Lille sõnul küsib Lillclean sõltuvalt maja kõrgusest ja välistemperatuurist keskmiselt 17 krooni pestud akende ruutmeetri eest.
Suurima puhastusfirma ASi Serviks müügijuhi Margus Regi andmeil võib nende töö hind sõltuvalt töö keerukuse astmest küündida kuni 30 kroonini ruutmeeter.
Kawe Halduse ASi juhatuse liige Sulev Jaanus ütleb, et hoone haldaja hoiab oma jõududega Kawe Plaza visiitkaardi puhtana. «Puhastusfirmadelt teenuse ostmine on kolmandiku võrra kallim,» arvutab Jaanus. Kawe Plaza fassaadi pesevad paar korda kuus hoone kojamees ja maja tehnik.
Jaanuse sõnul tekitab kõige rohkem tööd kevadel õietolm. «Eriline tolmuallikas on ka möödasõitev tramm, mis keerutab rööbastelt saasta üles,» räägib Jaanus.
ASi Emajõe Ärikeskus juhataja Rait Abras peab aga akende kõige suuremaks reostajaks linde. Päike kütab Tartu kõrghoone tagumise musta värvi seina soojaks ning linnud tiirlevad maja ümber, püüdes sooje õhuvoolusid. «Olime sunnitud tõmbama katusepiiretele ja mujale peenikesed traadid, et lindudel poleks enam kohta, kuhu istuda,» seletab Abras. Ta tunnistab, et nüüd seisavad aknad kauem puhtana.