Eesti kaubandus-tööstuskoja juhi Mart Relve jaoks on kabinetis eelkõige tähtsad töövahendid. Peale heade töövahendite hindab Relve töökoha harmooniat.
Relve sõnul meeldib talle, et tema kabinet sobib kogu maja õhkkonnaga. Maja restaureerides püüdis ehitus- ja restaureerimisfirma Restor taastada võimalikult suurel määral maja esialgset sajanditetagust ilmet, otsides linnaarhiivist üles vanad plaanid.
Oma üllatuseks leidis ehitaja aknaid värvist puhastades, et tegu on tammeakendega. Välja puhastati ka vana tammetrepp. Uksed tõsteti oma kohtadele tagasi ja taastati kadunud detailid.
Oma praegust kabinetiilmet hindab Relve rahulikuks ja soliidseks. Ruumi ainsaks puuduseks on see, et vastasmaja sein rikub vaate aknast.
Selle kabineti võlu on võimalus täielikult eralduda. Maja on vana ja seinad paksud. Kui ukse enda järel kinni paned, siis jääb kabinetis kõik täiesti vaikseks. Ka ruumi on nii palju, et siia on võimalik kokku kutsuda väiksemaid nõupidamisi ja saab külalisi vastu võtta.
Mugav on kabineti asukoht majas. Esimeselt korruselt leiab kabineti kiiresti üles. Ka on sekretäri koht minu kabineti ees. Nii saab paljud asjad kergesti korda aetud.
Töökabineti puhul pean tähtsaimaks just töövahendeid, ükskõik milline see kabinet siis ka välja ei näe. Minu jaoks paneb amet ja maja asjad paika. Need peavad omavahel harmoneeruma. Kui kabinet oleks kusagil uues hoones, võiks kujundus olla moodsam.
Ainus, mis kabinetis teisiti võiks olla, on vaade aknast.
Kui me seda hoonet restaureerima hakkasime, oli ta väga kehvas seisukorras: nagu seda remonti nõukogude ajal mujalgi tehti, nii oli samuti seal.
Maja restaureerimisel oli suurim probleem kaminaga nõupidamiste ruumis. Remontide ajal oli tuppa nii mitu kihti uut põrandat pandud, et kamin seisis juba pooleldi põrandas. See jäigi lõpuks nii.
Kaubandus-tööstuskoja büroo on mulle meelde jäänud kui üks järjekordne projekt, kus raha oli liiga vähe. Kui olnuks rohkem, siis oleks kogu töö palju põhjalikum saanud. Olgugi, et üldmulje jääb sealsest kujundusest hea. Näiteks võinuks põrandad olla naturaalsest tammest.
Autor: Tiina Salumäe