Negatiivse lisaeelarve vastuvõtmine aitab ohjeldada praeguseks 42% kasvanud üldist maksukoormust. On makromajanduslik tõsiasi, et madalam maksukoormus, riigi kulutuste kokkuhoid ergutab majanduskasvu.
Pärast ettevõtete tulumaksu kaotamist suurenevad välisinvesteeringud meie majandusse veelgi, erastatakse Eesti Raudtee. Väiksemaid investeeringuid tuleb tööstusesse, euroraha lisandub ehitusse.
Faktorid, mille järgi otsustades on prognoositud majanduskasv liialt optimistlik, on järgmised. Põllumajandusele on, erinevalt varasemast, samuti ennustatud kasvu, kuigi pikaajaline tendents näitab selle haru vääramatut kahanemist, praegu 3,8%ni SKTst. Kuid väikese osatähtsuse tõttu tähendavad langusenumbrid ka vähem.
Tõsisem on finantsvahenduse langus, mis lükkab pisikese ja rikka pangariigi kujunemist edasi. Kuid Augeiase tallide puhastamine pankade vara poolel, madalamad intressid, esimesed stabiilsed kasumid lubavad pangandusele taas optimistlikult vaadata ja vahepeal kaotsiläinud positsiooni taastada.
Vähenenud on elektrienergia tootmine ja tarbimine -- see on lausa majanduslanguse indikaator. Tunda annavad monopolide liialt erinevad vaated energia tootmisele. Ent põlevkivi kaevandamise ümberkorraldamine, ühtse väärtusketi loomine kaevandusest elektriliinideni muudab tootmise efektiivsemaks.
Prognoos, mis on 2000. aasta riigieelarve alus, täidab oma ülesanded. Kui see on liiga tagasihoidlik, tuleb ka eelarve õnneks tagasihoidlik. Kui aga optimistlik, on latt kohe kõrgele seatud, mis sunnib rohkem pingutama.