2000: majandus ja eelarve on vaagimisel

Rahandusministeeriumis valminud majanduskasvu prognoos 2000. aastaks -- 5,2 kuni 5,5 protsenti -- on Eesti majanduse realistlik väljavaade. Majandusprognoosi peamine väärtus seisneb konservatiivses lähenemises tuleva aasta riigieelarvele.

Põhjusi, miks 2000. aasta majanduskasv võiks isegi suurem olla, on mitu. Intressitase on järsult langenud, see võimaldab odavamat laenu saada, näiteks uue ettevõtte loomiseks. Paranevad füüsiliste isikute laenuvõimalused -- ehk pannakse seetõttu püsti lisaks mõni elumaja.

Eeldatavasti kaob ettevõtte tulumaks, sest praegu on situatsioon soodne: ettevõtetel pole tulusid, millelt laekuva maksu kadumine lööks valusasti eelarvet. Samal ajal võimaldaks maksu kaotamine ettevõtetel jalad kiiremini alla saada ja niiviisi parandada sotsiaal- ja käibe-maksu, füüsilise isiku tulumaksu ja muude maksude laekumist.

Negatiivse lisaeelarve vastuvõtmine aitab ohjeldada praeguseks 42% kasvanud üldist maksukoormust. On makromajanduslik tõsiasi, et madalam maksukoormus, riigi kulutuste kokkuhoid ergutab majanduskasvu.

Pärast ettevõtete tulumaksu kaotamist suurenevad välisinvesteeringud meie majandusse veelgi, erastatakse Eesti Raudtee. Väiksemaid investeeringuid tuleb tööstusesse, euroraha lisandub ehitusse.

Faktorid, mille järgi otsustades on prognoositud majanduskasv liialt optimistlik, on järgmised. Põllumajandusele on, erinevalt varasemast, samuti ennustatud kasvu, kuigi pikaajaline tendents näitab selle haru vääramatut kahanemist, praegu 3,8%ni SKTst. Kuid väikese osatähtsuse tõttu tähendavad langusenumbrid ka vähem.

Tõsisem on finantsvahenduse langus, mis lükkab pisikese ja rikka pangariigi kujunemist edasi. Kuid Augeiase tallide puhastamine pankade vara poolel, madalamad intressid, esimesed stabiilsed kasumid lubavad pangandusele taas optimistlikult vaadata ja vahepeal kaotsiläinud positsiooni taastada.

Vähenenud on elektrienergia tootmine ja tarbimine -- see on lausa majanduslanguse indikaator. Tunda annavad monopolide liialt erinevad vaated energia tootmisele. Ent põlevkivi kaevandamise ümberkorraldamine, ühtse väärtusketi loomine kaevandusest elektriliinideni muudab tootmise efektiivsemaks.

Prognoos, mis on 2000. aasta riigieelarve alus, täidab oma ülesanded. Kui see on liiga tagasihoidlik, tuleb ka eelarve õnneks tagasihoidlik. Kui aga optimistlik, on latt kohe kõrgele seatud, mis sunnib rohkem pingutama.