Sigaretipaki kallinemine lükkub edasi

Eile riigikokku saadetud eelnõu kohaselt lükataks tubakaaktsiisi järjekordne tõus 1. juulilt uue aasta algusse, sest legaalse tubaka hinnatõus annaks veel suurema eelise madalamate maksudega naabermaadest pärit salasigarettidele.

Viiekroonine aktsiis sigaretipakilt oleks praegu kehtiva seaduse järgi pidanud tõusma 1. juulil 50 sendi võrra. Leedus on sama sigaretipaki aktsiis 1,8 ja Lätis 2,3 krooni.

«Maksumäärade erinevus on muutnud Eesti tubakaturu atraktiivsemaks tubakatoodetega salakauplejatele,» selgitas rahandusminister Siim Kallas.

1999. aasta nelja kuuga laekus tubakaaktsiisi vaid 117 miljonit krooni ehk 15% 780miljonilisest aastaplaanist.

Philip Morrise sigarettide (Marlboro, Bond, L&M) maaletooja Bankend Eesti ASi tegevdirektor Viktor Tuul ütles, et valitsuse eilne otsus on äärmiselt teretulnud. Tuule hinnangul võib salatubaka turuosa olla Eestis umbes veerand. Tema sõnul on salatubaka surve suurim odavate sigarettide kategoorias.

Mullu aprillis müüs Bankend 4471 kasti ehk üle 2,2 miljoni paki odavaid sigarette Bond, selle aasta aprillis aga alla 2 miljoni paki. Kõigi markide lõikes müüs Bankend aprillis üle kahe tuhande kasti ehk miljon pakki vähem kui eelmisel aastal.

Salakaubanduse all kannatab ka Swedish Match Eesti AS, kelle markide Rumba ja Priima tarbijad on ka salakaubanduse tähtsaim sihtgrupp. Statistikaameti andmeil kulutati möödunud aastal Eestis elaniku kohta tubakatoodetele 307 krooni.

Euroopa Liidu tubakaaktsiisi nõuded oleks täidetud, kui enimmüüdud sigaretikategooria jaehinnast moodustaks aktsiis vähemalt 57%. Eestis enimmüüdud sigarettide L&M 13kroonisest jaehinnast moodustab aktsiis 38%, euronõuete täitmiseks tuleks aktsiisi tõsta ligi kaks korda.

See tähendaks samade sigarettide jaehinda 18-19 krooni. Eesti delegatsiooni seisukoht kõnelustel Euroopa Liiduga ühinemiseks on, et reaalne oleks tubakaaktsiis euronõuetega vastavusse viia 2010. aastaks.

Hetkel kuum