Ühisraha on surve all

Eile langes euro kurss peaaegu 1,04 dollarile eurost, mis tõi kaasa dollari tugevnemise ka Eesti krooni suhtes. Eesti Panga ametliku kursi järgi maksis üks dollar eile üle 15 krooni. Päeva lõpupoole euro siiski toibus, saades tuge Euroopa komisjoni rahandusvoliniku kohusetäitja Yves Thibault de Silguy kinnitusest, et euro on valuutana dollariga võrdne.

Müügilaine vallandus turul pärast teisipäeval Itaaliale tehtud järeleandmisi, millega majandusraskustes riigil lubati oma 1999. aasta eelarvedefitsiiti suurendada algselt 2 protsendilt 2,4 protsendile.

Rahandusministrite selline otsus seab kahtluse alla eurotsooni riikide «ühiskäenduse» põhimõtte, mis peab kindlustama liikmesriikide eelarvedistsipliini ja sellega ühisraha stabiilsuse. Pessimismi lisas ka väljavaade suhete uuest pingestumisest Euroopa poliitikute ning keskpankurite vahel.

Euroopa keskpanga (ECB) juht Wim Duisenberg hoiatas, et kui teised eurotsooni riigid Itaalia eeskuju järgivad, võib see ühisrahale väga halvasti mõjuda. Alles hiljuti kritiseerisid nii Euroopa komisjon kui ECB Saksamaad ja Prantsusmaad nõrga eelarvedistsipliini pärast.

«Kui sellest saab üldine trend, pole eurol head loota,» ütles Duisenberg, nägemata siiski euro languses suuremat tragöödiat.

«Minu meelest on eurol läinud päris hästi,» ütles Duisenberg. Oma kuuekuulise käibeloleku jooksul on euro naasnud dollari suhtes tasemele, kus Saksa mark ning teised ühisraha valuutad kauplesid suurema osa 1997.--1998. aastast.

Analüütikud aga räägivad üha valjemini euro ja dollarikursi võrdsustumisest, mis võib toimuda juba lähinädalatel.

«Euro nõrgenemine on vältimatu,» ütles Barclays Capitali valuutaanalüütik Jane Foley, kes asetab euro võimaliku kursi 12 kuu perspektiivis 0,97 dollari tasemele.

Euroopa poliitikutele oleks kursi selline langus üsna piinlik, arvestades hiljutisi jutte eurost kui dollariga võrdselt konkureerivast reservvaluutast.

Samas ei kiirusta poliitikud ka euro kurssi otseselt «üles rääkima». Arvestades majanduskasvu soikumist eurotsooni riikides eesotsas Saksamaa ja Itaaliaga, on euro nõrgenemine isegi hea, sest parandab ekspordi konkurentsivõimet.

Ka järeleandmised eelarvenormides võivad pikemas perspektiivis ühisraha hoopis tugevdada. See, et Itaalial lubati eelarvedefitsiidi piiri ületada, Euroopa laenude riski ei suurenda. Lõdvem eelarvepoliitika mõjub aga Euroopa soikuvale majanduskasvule kindlasti toniseerivalt.

«Nõrga majandusega ei ole võimalik tugevat valuutat hoida ning kõik abinõud, mis toetavad kasvu ilma laenuriski suurendamata on pikemas perspektiivis positiivsed,» leiavad analüütikud.

Autor: ÄP