Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pangad teavad kõike

Pankadel on ühed paremad ja põhjalikumad andmebaasid Eestis. See sisaldab muu vajaliku informatsiooni kõrval klientide seotust firmadega, nende isiklikke kontakte ja teavet elukaaslaste äriliste huvide kohta.

Juurdepääs pankade andmebaasidele on vaid piiratud arvul pangatöötajatest ja lihtsalt huvi pärast nendesse sobrama minejaid ootab karm karistus. Eeskirjade täitmist jälgib panga sisekontroll ja mõni ettevaatamatu töötaja on usalduse kaotamise tõttu vallandatud. Pangatöötajate endi väitel pole nad kuulnud, et pankade andmebaasid oleks jõudnud mustale turule.

«Andmebaasid on kaitstud tugevate kaitsemehhanismidega, mis muudab kõrvalise isiku juurdepääsu nendele praktiliselt võimatuks,» ütleb Ühispanga eraklientide osakonna projektijuht Karl Multer. «Ühtegi tõsiselt võetavat sissemurdmise katset Ühispanga andmebaasi fikseeritud ei ole,» kinnitab ta.

Arusaadavatel põhjustel ei soovi pankade infotehnoloogia (IT) osakonnad rääkida täpselt, kui palju ja milliseid andmeid nende andmebaasid sisaldavad. Samuti ei taha nad rääkida andmeid kaitsvast tarkvarast. «Meile on püütud sisse murda ja ma ei tahaks kedagi õrritada, et proovi, kas pääsed sisse,» ütleb Hansapanga IT juht Tõnis Sildmäe.

Karl Multeri väitel pole Ühispangal ühegi kliendigrupi kohta eriandmebaase, tavapärasele informatsioonile lisaks küsib pank kliendilt teavet tema töö- ja ametikoha kohta.

Pangatöötajad hoiavad silma peal ka klientide muudel suhetel, kuigi Optiva Panga personaalpanganduse osakonna juhi Piret Suitsu sõnul nad kollases ajakirjanduses näpuga järge ei aja. «Kliendi paremaks teenindamiseks peab teadma ka selliseid asju,» lisab Suitsu samas.

Armukesi ja joogieelistusi kliendihaldurid reeglina andmebaasidesse ei sisesta, seda teab hea klienditeenindaja niisamagi.

Tõnis Sildmäe ütleb, et on ka kliendi huvides teada, mis tema kontol toimub. «Näiteks ostetakse äkki suurem kogus diislikütust kliendi poolt, kes seda kunagi varem pole teinud,» räägib Sildmäe. «Või võetakse kaardiga pangaautomaadist välja kõvasti suurem summa, kui klient seda tavaliselt teeb, lisaks veel ebaharilikust kohast.»

«Sellisel puhul on ju hea, kui helistatakse kliendile ja küsitakse, kas see on ikka tema, kes neid tehinguid teostab,» lausub Sildmäe.

Andmebaaside omamine ja haldamine on kulukas. «Samas on kliendiandmebaaside omamine üks aluseid, millele tugineb panga tegevus,» nendib Karl Multer.

Pank tegeleb personaalselt oma paremate eraklientidega, milleks on igas pangas ka oma osakond. Ettevõtja Indrek Prants märgib, et esimese teabena küsitakse personaalpanganduse kliendiks pürgijalt ikkagi elementaarseid asju, nagu telefoninumber ja aadress. Üht-teist saab kliendihaldur teada ka kliendi maksekohustustest.

«Mina näiteks olen jätnud oma autoliisingu maksed klienditeeninduse tütarlaste hooleks,» räägib Prants.

Prants tunnistab, et Hansapanga personaalpanganduse töötajatega on tal tekkinud päris kodune suhe ja ta suhtleb oma klienditeenindajaga üsna avameelselt. «Ausalt öeldes on see meeldiv,» ütleb Prants.

Samas tunnistab Prants, et aeg-ajalt jääb talle küll mõistetamatuks otsepostituse teel saadud reklaam vaid vähestele sõpradele teadaoleval aadressil. «See info võib pangast pärit olla, aga ei pruugi ka,» lausub ta.

Pangad peavad oma klientide kohta andma teavet mõnedele ametkondadele, nagu maksuamet ja kohus. Hansapanga juristi Lauri Isotamme sõnul kontrollitakse sel puhul äärmiselt põhjalikult nõude vajalikkust. «Eelkõige tegutseme ikkagi kliendi huvidest lähtuvalt, kliendid peavad end meie juures turvaliselt tundma,» märgib ta.

Karl Multer lisab, et pankadel on ka mustad nimekirjad maksuvõlglastest ning ühised nimekirjad probleemsete kaardiklientide ja kaupmeeste kohta. «Loomulikult vahetavad pangad aeg-ajalt infot ka teiste probleemsete klientide kohta,» ütleb ta.