• OMX Baltic−0,59%289,37
  • OMX Riga0,51%884,99
  • OMX Tallinn−0,84%1 828,85
  • OMX Vilnius0,2%1 140,36
  • S&P 5000,16%5 776,65
  • DOW 300,01%42 587,5
  • Nasdaq 0,46%18 271,86
  • FTSE 1000,3%8 663,8
  • Nikkei 2250,46%37 780,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,33
  • OMX Baltic−0,59%289,37
  • OMX Riga0,51%884,99
  • OMX Tallinn−0,84%1 828,85
  • OMX Vilnius0,2%1 140,36
  • S&P 5000,16%5 776,65
  • DOW 300,01%42 587,5
  • Nasdaq 0,46%18 271,86
  • FTSE 1000,3%8 663,8
  • Nikkei 2250,46%37 780,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,33
  • 02.06.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Revolutsioon alles algab

Sisuliselt on toimunud kolm põhjapanevat muutust: elektroonilise kaubanduse teke, otseühenduse loomine ostjate ja müüjate vahel ning uus viis informatsiooni hankimiseks.
Algselt sõjaotstarbelise sidevahendina USAs välja töötatud Internet on tänaseks levinud miljonite inimesteni ning lähitulevikus on suurem osa tööstusriikide elanikkonnast internetiga ühendatud.
USAs näiteks ulatus internetikasutajate arv aasta alguses 100 miljonile, mis moodustab kolmandiku kogu riigi elanikkonnast. Vaid viis aastat tagasi oli pidev internetiühendus ainult 5 mln ameeriklasel.
Elektroonilise otsekaubanduse osakaal, kus tellimine toimub interneti kaudu ning maksmine näiteks krediitkaardiga, on praegu veel väike. Investeerimispanga Lehman Brothers andmeil moodustab USAs otsekaubandus kogu jaekaubandusest praegu umbes 0,2--0,7 protsenti.
Samas on viimasel viiel aastal tehingute arv iga aastaga kahekordistunud. Kui sama tempo jätkub, langeb aastaks 2003 elektroonilise kaubanduse arvele ca 10 protsenti jaekaubandusest.
Samas ei anna võrgu vahendusel sooritatud tehingute arv interneti rollist veel täit ettekujutust. Paljud kasutavad internetti ka kauba kohta informatsiooni hankimiseks, ning tehing ise ei pruugi võrgu kaudu toimuda.
Seda kinnitas ka USA elektrooniliste turgude uuring, mis näitas, et 1998. a ostis kaupu interneti kaudu 16,8 miljonit inimest. 33 miljonit kasutas internetti informatsiooni hankimiseks.
Peale tarbijate on interneti kasutuselevõtt murrangulisi muutusi toonud ka tootja poolel: varustamine on lihtsustunud, kuna parimate tingimustega pakkujat on hõlpsam leida, info uuenduste, nõudluse ja hindade kohta on kiiresti kättesaadav, laovarusid saab vähendada, kuna tellimuse täitmise aeg on kiirem, jne.
Nii on USA elektroonikahiiglane General Motors oma interneti kaudu toimiva tellimuste süsteemi abil vähendanud materjalikulu 20% võrra. Peale selle vähenesid varustusega seotud tööjõukulud 30%.
Ka turustamine interneti vahendusel on osutunud efektiivseks. Kui lennukitootja Boeing alustas varuosade müümist interneti kaudu suurenes käive ilme uusi töötajaid palkamata 20%. Samal ajal vähenes telefonikõnede arv tugiteenuste osakonda 600 kõne võrra päevas.
Interneti abil on tekkimas tingimused, mida majandusõpikutes nimetatakse täiuslikuks konkurentsiks.
Peamine takistus on olnud juurdepääs infole. Võrgu kaudu on kõigile loodud võrdsed võimalused ning kogu turuinfo praktiliselt tasuta saadaval.
Vähenevad ka barjäärid turule sisenemiseks -- firmad saavad minimaalsete vahenditega alustada tegevust ja jõuda kliendini kogu maailmas.
Teisalt tähendab paranenud juurdepääs infole sedagi, et müüjatel on edaspidi raske oma kauba eest konkurentidest kõrgemat hinda nõuda. See omakorda vähendab kasumimarginaale ning ülikasumi teenimise võimalusi.
Autor: ÄP

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele