Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Iirimaa sobitub euromõõtu
Samal ajal kui eurotsooni keskmine majanduskasv on alates 1997. a püsinud 2,5% tasemel, on Iiri majandus jätkanud kasvu 9% tempos.
OECD hinnangul ületab Iirimaa majanduslik aktiivsus inflatsiooni stabiilsuseks vajaliku taseme juba 3% võrra, samas kui muu eurotsoon on sellest protsendiga maas. Just viimase põhjal on aga kehtestatud eurotsooni ühtlustatud intressimäärad, mis tuli Iirimaal ühisrahaga liitudes üle võtta.
Iiri keskpanga juhi Maurice O'Connelli sõnul tuleks Iirimaal praegu majanduse jahutamiseks intresse tõsta, kuid keskpank ei saa seda teha.
Ka ei ole makromajanduslik poliitika suutnud kulutamist piirata ning on kokkuvõttes seda isegi stimuleerinud, hoiatas läinud kuul majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon OECD.
Iiri kiire majanduskasv on suures osas tingitud ettevõtlussõbralikust investeerimiskultuurist, ettevõtete madalast maksukoormast ning majanduspoliitika osas valitsevast poliitilisest kokkuleppest. Kõige tähtsam on aga suur tööjõupakkumine, mis on võimaldanud juurde luua rekordarvu uusi töökohti.
Kui ajaloo vältel on Iirimaalt peamiselt emigreerutud, siis viimastel aastatel on suurem olnud sisseränne. Suurim ahvatlus on töökohad kiirelt arenevas kõrgtehnoloogia sektoris, kuhu on suunatud ka investeeringute põhiraskus.
Sisserändajad on valdavalt kõrgharidusega, mis tõstab tööjõu kvaliteeti, samal ajal kui eriliste kutseoskusteta vanem põlvkond jääb järjest pensionile.
Kas Iiri majandus suudab buumi ja langustsüklite vaheldumise asemel kindlustada stabiilse majanduskasvu, sõltubki suures osas tööjõu juurdevoolu jätkumisest. Läinud kuul käivitas Iiri koolitus- ja tööhõiveamet välistööjõule suunatud kampaania, ehitussektor pakub soodustusi, et meelitada Iirimaale ehitajaid Walesist ja ?otimaalt, Dublinis jaotatakse lendlehti, kus tutvustatakse suurepäraseid karjäärivõimalusi elektroonika- ja finantssektoris.
Hoolimata rahvusvaheliste organisatsioonide hoiatustest usutakse Dublinis, et Iiri majandusel õnnestub pehmelt maanduda. Seoses nõudluse vähenemisega kontinentaal-Euroopas ennustab valitsus tänavu majanduskasvu aeglustumist 6%le ning 1,4% inflatsioon on eurotsooni keskmisest vaid pisut kõrgem.
Kui Iiri võimud ei tee midagi radikaalset hoogsa majanduskasvu pidurdamiseks, jõuavad head ajad loomulikul teel õhtule sedamööda, kuidas hindade ja palkade tõus Iiri konkurentsivõimet õõnestama hakkab.
Suurim oht on aga kinnisvarahindade kiires tõusus -- kümne aastaga on elamute hinnad tänu alanenud intressidele kerkinud ca 190%. Iirimaal on rohkem majaomanikke kui mujal Euroopas ning kinnisvarahindade järsu kukkumise korral oleks mõju majandusele seda suurem.
Palju sõltub sellest, kuidas kulgevad tööandjate ja ametiühingute läbirääkimised uue palgakokkuleppe üle. Eelmine kokkulepe lõpeb tänavu ning mitmete elualade esindajad on juba nõudnud kõrgemaid palku. Mullusega võrreldes on tunnipalk juba 5,6% tõusnud, samas kui kokkuleppes oli maksimaalne palgatõus 2%.
Samas jätkub tootlikkuse kasv kaks korda kiiremas tempos kui mujal Euroopas, mis tähendab ühiku tööjõuhinna langemist ning säilitab Iiri konkurentsivõimet.
Õigete otsuste korral suudaks Iirimaa säilitada 4--5% majanduskasvu, usub O'Connell. Kuid kartused «mis läheb üles, peab ka alla tulema» pole kuhugi kadunud.
Autor: ÄP
