Tulumaksurevolutsioon lükati lõpuks käima

Ähvardasime ennatlikult ristida luuseri nimega rahandusminister Siim Kallase, ettevõtetele tulumaksuvabastuse lubaja. Kallas on oma sõna vähemalt sedavõrd pidanud, et uus tulumaksuseaduse eelnõu on valitsuse heakskiiduga riigikogusse jõudnud.

Äripäeval on hea meel, et valitsus end lõpuks kokku võttis, vahepeal tundus, et koalitsioon kavatseb lubatu raskete aegade ettekäändel edasi lükata.

Nüüd on oluline, et eelnõu menetlemisel riigikogus ei tekiks valitsusliidus endas probleeme, on ju igal kolmikliidu partneril ettevõtete tulumaksust vabastamise osas oma, teistest partneritest veidi erinev nägemus. Seda võib opositsioon enda huvides ära kasutada ja hea asja nullida. Ettevõtluse ja kogu majanduse elavdamise nimel on vaja, et eelnõust kiiresti seadus saaks ja see hakkaks kehtima tuleva aasta 1. jaanuarist.

Uus tulumaksuseadus mõjutab rohkem suurema kasumiga firmasid -- eelnõu mõte on muuta ettevõtlus efektiivsemaks. Firmadesse jääb rohkem raha, millega oma tegevust arendada. Samuti võtab seadus firmadelt põhjuse peita oma kasumit, nii et edaspidi on meil selgem pilt sellest, millises seisukorras ehk kui tugevad meie ettevõtted tegelikult on.

Tulumaksuvabastusega jääb riigieelarvesse laekumata 1,4 miljardit krooni. Samas sunnib just see tõsisemalt mõtlema riigivalitsemiskulude kokkutõmbamisele.

Keskerakondlane Olev Raju kahtleb, kas kõnealune eelnõu on ikka kooskõlas meie püüdlustega liituda Euroopa Liiduga. Mureks pole põhjust, sest EL jätab tulumaksumäära liikmesriikide otsustada.

Liina Tõnisson, samuti Keskerakonnast, heidab ette, et eelnõu eelistab ettevõtteid, kuigi tähelepanu peaks olema pööratud inimestele. Etteheide on populistlik -- soodutada tuleb eeskätt nende tegevust, kes annavad tööd suurele osale Eesti elanikest.

Maksurevolutsioon on käima lükatud. Eelnõu pole siiski ideaalne. Ses peituvatele ohtudele juhitakses tähelepanu tänases küsitluses ning samuti ilmus vastavasisuline analüüs Äripäevas 2.juunil.

Et maksupööre tõesti ettevõtlusele õitsengut tõotaks, peavad selles aktiivselt kaasa rääkima need, kelle huvid on mängus. Seepärast kutsub Äripäev ettevõtjaid üles põhjalikult tutvuma eelnõuga ning selle kohta oma arvamust avaldama.

Kõik eelnõu puudutavad kommentaarid on oodatud Äripäeva meiliaadressil [email protected] või faksinumbril6 67 02 65.