Tehnika arenedes tõuseb ka turvasüsteemide intelligentsi tase, kuid vähemalt seadme sisselülitamiseks ja alarmile reageerimiseks on ikkagi vaja inimest.

Inimtegur oma ettearvamatu käitumisega on alati olnud enamiku õnnetuste ja katastroofide põhjuseks. Praktikas on palju näiteid, kus rikke- või alarmiteadet edastada püüdev süsteem kui «segav ja piiksuv» lihtsalt välja lülitatakse ja paari päeva pärast tulevad vargad või puhkeb tulekahju.

Loomulikult on turvasüsteemi kasutamine ebamugav, lisaks piirab see tihti isikute liikumisvabadust. Kõik see soodustab lihtkasutajate vähest huvi süsteemi seisukorra vastu. Objekte külastades on masendav näha turvasüsteemi, mille märgutulesid ignoreeritakse.

Igal turvasüsteemil on olnud ostja, kes on selle peale oma raha kulutanud. Et kulutus ennast õigustaks, on vaja määrata isik, kelle kohustuste hulka kuulub vastutamine süsteemi käitamise eest. See isik ei pea olema tehnikateaduste või turvaspetsialist, ta ei pea ise kunagi turvasüsteemi parandama. Oluline on, et oleks määratud isik, kellel lasub vastutus ja kes märkab ning fikseerib tekkivad ebakõlad ja kellelt kolleegid saavad abi küsida. Ta peab teadma, kuhu abi saamiseks pöörduda.

Turvasüsteemid on projekteeritud pidevaks tööks, nad on varustatud dubleerivate sõlmede ja rikkeid diagnoosivate lülidega. Tundub, et enam kindlamat asja ei saagi olla. Hea turvasüsteem ei tekita valehäireid ja vajab vähe hooldust. Kui selline rahuperiood kestab kaua, siis muutub turvasüsteemi kasutamisega seonduv tegevus rutiiniks. Kaob ohutunne ning oskus tegutseda tavapärasest erinevas situatsioonis.

Tagamaks inimeste oskuste püsimist kord õpitud tasemel on vaja perioodiliselt korraldada teoreetilisi ja praktilisi treeninguid.

Julgustamaks kõhklejaid kinnitan, et ühegi tänapäevase turvasüsteemi kasutamine ei ole nii keeruline, et isegi algharidusega inimene sellest aru ei saaks.

Kui tekib rike, siis turvasüsteem annab sellest märku heli- ja valgussignaalidega, oodates inimese sekkumist. Kui teie turvasüsteemi on paigaldanud tunnustatud firma, siis pole midagi lihtsamat kui helistada ja kutsuda kohale hooldusteenistus. Asjatundjad selgitavad vea põhjuse ja annavad nõu, mida edaspidi teha vigade vältimiseks. Lihtsamaid olukordi saab lahendada sageli telefoni teel.

Ka paigaldusfirma ei soovi näha, et tema tarnitud süsteem ei täida oma funktsiooni. Seepärast pakutakse järjest rohkem tehnilist hooldusteenust, mis ei ole järjekordne viis kliendi raha endale küsida. Paljudes Euroopa riikides on turvasüsteemi hoolduslepingu sõlmimine pädeva firmaga kohustuslik.

Autor: Marti Ranne