Eesti Telefon
konkurentsiga hädas
Interneti kaudu ja tagasihelistamisteenusel (callback) põhinevad kaugekõned võivad Eesti Telefoni tariifidest olla kuni kümme korda odavamad.
Alternatiivsete teenuste kasutaja, OÜ Consult Finantskonsultatsioonid tegevjuhi Heikki Haldre sõnul on nende vähese leviku põhjuseks eelkõige telefonikasutajate teadmatus ja esmapilgul tehniliselt keerukad lahendused.
Kaugekõneteenuste konkurendid on oma reklaamviidad riputanud otse Eesti Telefoni tütarettevõtte hallatavasse veebisirvijasse NETI.
Viimane kasutab ära USA soodsaid telefonitariife. «Euroopas sunnib selline konkurents riikide telefonimonopole alandama rahvusvaheliste kõnede hindu,» kirjutas ajakiri Newsweek juba 1996. aastal.
«Kui Eesti Telefoni käsul need viidad NETIst ka maha võetakse, ei suuda siiski keegi kogu internetti ära tsenseerida ja mujalt leiab parematki infot,» lausus telefonikasutaja Heikki Haldre.
Praegu Eesti Telefoniga kohtus vaidleva SuperTELiga seotud firma pakkus Eestis alates selle aasta algusest suurema kärata kaugekõne teenust läbi 800-seeria helistajale. Sel kombel sai soovija tasuta rahvusvahelise numbri, sõlmides numbri kasutamise lepingu ühe Eesti Telefoni põhiomaniku Soome Soneraga.
SuperTELi tegevjuhi Mika Liebkindi sõnul osutasid nad sel moel Eestis teenust neli kuud, kuni Sonera lepingu lõpetas. Seejärel asus SuperTEL kaugekõnesid pakkuma Eesti Telefoni numbriga operaatorteenuse kaudu.
«800-numbrilt oli SuperTELi teenust mugav kasutada, ei pidanud vahepeal operaatori juttu kuulama,» rääkis tundmatuks jääda soovinud kodukeskjaama omanik, kes kasutab SuperTELi teenuseid väliskõnede pidamisel praegugi.