Ettevõtted saavad tulumaksuvabastuse

Valitsusliidus vaidlusi tekitanud otsuse langetamisel ettevõtte tulumaksu kaotamise kohta said määravaks rahandusministeeriumi uued arvutused, milles leitakse kate ligi 1,5 miljardi krooni suurusele riigieelarve puudujäägile. Täpsed katteallikad lubas Reformierakonna esimees Siim Kallas avaldada täna.

Kallase selgitusel tegid rahandusministeeriumi töötajad väga põhjalikke arvutusi ja pidasid reaalseks pooleteist miljardile kroonile katte leidmist. «Planeerisime julgemalt mõningaid laekumisi,» ütles Kallas. «Olen veendunud, et meil järgmisel aastal kulude mahuga probleeme ei teki.»

Tollitariifide rakendamisega kolmandate riikide suhtes peaks rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt eelarvesse laekuma 300--350 miljonit krooni.

Kallase väitel annab koalitsiooni otsus ettevõtete tulumaksuvabastuse sisseseadmise kohta alates 1. jaanuarist 2000 signaali ka väljapoole Eestit, et siin tahetakse ettevõtluse arendamiseks midagi tõsist ära teha. «See otsus on terve koalitsiooni võit,» teatas Kallas.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Isamaaliidu liige Kalle Jürgenson nimetas rahandusministeeriumi arvutusi meeldivaks üllatuseks. Jürgensoni väitel peaks Reformierakonna ja rahandusministeeriumi väljatöötatud seadusesse lisama sätteid, mis võimaldaksid maksuametil tulude kogumisel hinnata ettevõtte kulusid ning laiendada tulumaksusoodustust ka füüsilisest isikust ettevõtjale, kui ta läheb üle tekkepõhisele raamatupidamisele.

Keskerakonna liige, endine majandusminister Liina Tõnisson märkis, et on ülimalt üllatunud, kust leitakse pooleteist miljardile kroonile kate. «Majandusprognoosid on ju endiselt kehvad,» väitis Tõnisson. «Mulle tundub, et koalitsioonil puudub arusaam Eesti majanduse olukorrast.»

Tõnisson lisas, et enne hinnangu andmist sellele, kuidas käitub opositsioon tulumaksuseaduse eelnõu arutelul, soovib ta näha ettevõtte tulumaksu kaotamise taga olevaid arvutusi. «Kui riigieelarves on tõepoolest nii palju reserve, miks siis pidi tänavu tegema säästueelarve,» küsis Tõnisson.

Kalle Jürgensoni sõnul on problemaatiline järgmise aasta riigieelarve ja uue tulumaksuseaduse samaaegne menetlemine, oluline on kiirustades mitte teha vigu äärmiselt olulisse seadusesse. Varem on Jürgenson avaldanud arvamust, et tulumaksuseaduse võiks vastu võtta järgmise aasta kevadeks.

Juunis riigikogule esitatud Reformierakonna tulumaksuseaduse eelnõu läheb septembris esimesele lugemisele ja peab olema vastu võetud hiljemalt detsembri alguseks, enne 2000. aasta riigieelarve vastuvõtmist.

Kaks kolmandikku Äripäeva poolt eile küsitletud ettevõtjatest toetas koalitsiooninõukogu otsust kaotada 1. jaanuarist 2000 ettevõtte tulumaks.

Kokku küsitles Äripäev 86 ettevõtte juhti, kes olid valitud juhuslikult Äripäeva tellijate hulgast. Küsimusele, kas valitsus peab kaotama ettevõtte tulumaksu juba aastal 2000, vastas 57 ettevõtte juhti jaatavalt; 20 arvas, et tulumaksuvabastus tuleb edasi lükata ja üheksal puudus selles küsimuses oma seisukoht.

Ettevõtjate arvates aitab tulumaksuvabastus elavdada majandust ning võimaldab kiirendada ettevõtte arengut, sest firmasse jääb rohkem raha investeeringuteks. Samuti arvasid ettevõtjad, et tulumaksureform muudab Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks ning aitab Eestisse meelitada välisinvesteeringuid.

Need, kes toetasid tulumaksuvabastuse edasilükkamist, põhjendasid oma seisukohta peamiselt riigieelarve pingelise olukorraga ning sellega, et tulumaksuvabastus puudutab ainult Tallinna ettevõtteid.

Svenska Handelsbankeni välisturgude maakleri Janek Moigi hinnangul ei too ettevõtete tulumaksu kaotamine kaasa olulist aktsiahindade tõusu Tallinna börsil, pikemas perspektiivis on see Eesti firmadele kasulik otsus.

«Praegu see küll börsi ei mõjuta, sest Eesti turul on peamiselt kohalikud tegijad ja välisinvestorid huvi ei tunne,» rääkis Moik. «Madalseisust väljatulekuks sellest uudisest Tallinna börsile ei piisa.»

«Mingit kardinaalset hindade muutust näha pole, küll aga annab see tugeva fundamentaalse toe meie majanduspildile,» rääkis Suprema Väärtpaberite makroanalüütik Veikko Maripuu. «Väga positiivne signaal on see ka välisinvestoritele. Koalitsiooni otsus näitab, et Eesti jätkab väikese tiigrina ja julgeb teha olulisi otsuseid.»

Maripuu hinnangul on eilne kokkulepe valitsuskoalitsioonis märgiks, et väga erineva suunitlusega valitsusparteid suudavad omavahel kokkuleppele jõuda. «Vahepeal tekkis seal pingeid ja oli karta, et tulumaksu kaotamise ideed ei saagi ellu viia,» märkis analüütik. «Olukorra lahenemine annab lootust, et ka teiste valitsusparteide lubadused liiguvad positiivses suunas,» lisas Maripuu.

Maailmapanga analüütik Ardo Hansson ütles samas, et tema arvates pole ettevõtte tulumaksu kaotamise tulemusel olulist elavnemist Eesti majanduses oodata. «Kogu sellele asjale on antud mingi tohutu oreool,» rääkis ta. «Mina ei usu, et efekt on nii suur, nagu tulumaksu kaotamise suurimad toetajad seda välja pakuvad. Kui mõju üldse on olemas, on see pikaajaline.»

Hansson tunnistas, et tulumaks moodustab vaid väikese osa riigi maksukoormusest. «Ei tasu loota, et üks muutus maksupoliitikas hakkab nii suurt rolli mängima,» väitis ta. «Eriti siis, kui selle arvelt peab tõstma näiteks käibemaksu või kehtestama tollid.»

Ettevõtete tulumaksu kaotamine raskendab varem Eesti peaministri nõunikuna töötanud Hanssoni hinnangul oluliselt järgmise aasta riigieelarve koostamist. «Eelarve tasakaalu viimine on väga-väga keeruline,» prognoosis ta. «See nõuab radikaalseid otsuseid kulutuste kärpimisel.»

Suure kokkuhoiu saavutamine on Hanssoni sõnul enamasti võimalik pikema aja jooksul, samal ajal kui kiired ja järsud eelarvekärped võivad valitsuse tööd häirida.