• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tätoveering ei takista töötegemist

    Kuigi naisetapja võib olla kõva töömees, pole ettevõtja tema töölevõtmisest huvitatud. Ei taha firmajuht tööle ka vägistajat ega varast.
    Tõtt-öelda polegi vanglast vabanenud suuremad asjad töömehed, sest valdav osa neist on vähe koolipinki nühkinud. Tallinnas kriminaalhoolduse all olevatest inimestest ehk vanglast tingimisi vabastatutest või tingimisi süüdi mõistetutest on kesk-eriharidus vaevalt kuuendikul, tubli pool on aga alg- või põhiharidusega. Edasiõppijaid on napilt, vanglas omandatud kutseharidusega aga reeglina kiitlema ei kiputa.
    Siiski on suurel osal vanglast vabanenutest soov ja kohustus tööle asuda. Nii kõnnibki ühe ettevõtte ukse tagant teise hulk inimesi, kes on oma oskustest ja minevikust rääkides väga napisõnalised. Ausus töötab siinkohal neile vastu.
    Sellest, et tööletahtjal on kriminaalne minevik, ei pruugi firmajuht esialgu arugi saada. Tätoveering, kunagi vaid vangile omane kehakaunistus, on nüüd igal teisel noormehel-neiul. Riided, tihti küll humanitaarabi korras muretsetud, on aga ekskinnipeetaval nii head, et nende järgi inimest kunagiseks vanglaelanikuks kuidagi ei liigita. Suurel osal meestest on enamus hammastestki suus.
    Esimene, mis ekskinnipeetavale viitab, on puuduvad tööaastad tööraamatus, teisena tuleb arvesse sissekirjutus majja, millel on ebameeldiv kuulsus, näiteks mõnda endisse tööliste ühiselamusse.
    Kolmas, mis tööotsija päritolule võib viidata, on tema käitumine, mis jaguneb kahte ossa: äärmiselt ebakindel või suureline. Viimase suuna esindaja nõuab palgaks näiteks 7000 krooni kuus, sest vähemaga ei ela ta oma sõnutsi lihtsalt ära. Ebakindla suuna esindaja on aga töö saamisest juba ette loobunud põhimõttel: mind, minevikuga meest, te ju niikuinii tööle ei võta.
    Ometi võiks ettevõtja endise vangi töölevõtmisele mõelda, eriti sel puhul, kui ta on kriminaalhoolduse all. Niisugune inimene pole huvitatud mingitest pahandustest, sest ta teab, et kriminaalhooldusametnik kirjutab ettekande kohtule ja viimane võib ennetähtaegselt vabanenu taas riigi leivale saata.
    Hullem on nendega, kes karistuse täielikult ära kandnud. Esiteks on nad pikemat aega vanglas olles ühiskonnast kaugenenud, teiseks pole nende üle mingit järelevalvet. Kolmandaks pole neil kuriteo korral hirmu kohe vanglasse tagasi minna. Kõigepealt tuleb eeluurimine, kohus, siis vaidlustatakse otsus ja sinnani saab veel hulk aega vabaduses veeta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.