Kuni tulumaksu kaotamine ei puuduta füüsilisest isikust ettevõtjat, võib täie õigusega väita, et ettevõtte tulumaks ei kao. Tehes vahet erinevate omandivormide era- ehk üksikisiku ja grupilise omandi maksustamise vahel, võib väita enamatki. Eestis on jätkuvalt valitsemas kunagine sotsialistlik mõttelaad, mille domineerimisel meid Euroopa Liitu ei oodata.

Ilmselt soovitakse jätkata nn kapitali esmase akumulatsiooni poliitikat, mida võiks takistada meie seaduste harmoniseerimine ELis kehtivate tavadega. Teisalt läheb see kokku meie idanaabri soovidega, kes püüab meid iga hinna eest Euroopast kaugemal hoida. Mitte millegagi ei saa õigustada erinevat maksustamist sõltuvalt omandivormist (era või kollektiivne). See ei käi kokku võrdsete võimaluste ehk vaba konkurentsiga ja on ilmselt vastuolus ka riigi põhiseadusega.

Peame endale aru andma, mis teed läheme -- kas austame erainitsiatiivi või jätkame stalinlikku eraomaniku likvideerimise poliitikat, kus nn kulakutele määrati kõrgemad maksud, mis sundis neid rikkuma seadusi. Siis oli neid ka seaduslikul teel lihtne maha suruda, polnudki vaja seadusevälist represseerimist.

Füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu erinev maksustamine äriühingutega võrreldes on ülekohus, mis võib viia tulude varjamisele ja ka massilisele kodanikuallumatusele. Mõlemal juhul nõrgestab see Eesti riiki.

Kuna füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma tegevuse eest kogu varaga, (äriühingul on vaid piiratud vastutus), peaks riiklik maksustamispoliitika soosima pigem esimesi. Oht, et eraettevõtjate vastane tulumaksuseadus võetakse sel kujul vastu, on tingitud ka sellest, et kuigi oleme arvulises ülekaalus, kuulub majanduslik-rahaline potentsiaal äriühingutele.

Pärast sotsialismi likvideerimist Eestis oli meil vähe varakaid üksikisikuid. Ettevõtlusega tegelemiseks oli vaja teha äriühinguid, et saavutada kapitali, sotsialismiajast pärit info ja tutvuste suurt kontsentratsiooni. Nüüd püüavad samad äriühingud oma vara suurendada nii, et suruvad läbi seadusi, mis rikuvad ausa konkurentsi reegleid.

Eesti ei ole demokraatlik riik. Demokraatlik riik on nt Taani, kus tühise osatähtsusega seksuaalvähemus on saavutanud ühiskonna tunnustuse ja neile sobivad seadused. Eestis terendub aga silme ees feodalismiajastu üliku lendsalk, kes tormab külla, tapab ja põletab ning haarab kaasa seal oleva vähese vara.

Lisaks menetluses tulumaksuseadusele on erinevus ka kehtivas sotsiaalmaksuseaduses -- äriühing maksab sotsiaalmaksu töötasult, füüsilisest isikust ettevõtja aga lisaks puhastulult, rääkimata pisiasjast, et me peame iga töölepingu sõlmimise ja lõpetamise ühe nädala jooksul registreerima tööinspektsioonis.