• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensioniraha läheb tagasi Saksamaale

    Riigikassa tõi kolmapäeval septembri pensionide väljamaksmiseks Deutsche Bank AGst Eestisse 20 miljon eurot ehk 315 miljonit krooni. Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul tahab riik selle raha veel käesoleval aastal välispanka tagasi suunata. Rahandusministeerium loodab raha tagasi saada maksude paranevast laekumisest.
    Rahandusministeerium on kehtestanud 0,5--0,9 miljardi kroonise likviidsusnõude riigikassale. Praegu on riigikassas 605 miljonit krooni.
    Vaariku sõnul on riigikassa viimastel kuudel hoidnud kulutusi teadlikult stabiilsena. Samuti on paljud riigiasutused suutnud kulusid päris edukalt kokku hoida, kuid sellest hoolimata lõpeb aasta 1,5 miljardi kroonise eelarvedefitsiidiga.
    «See tähendab kärpeid, mis on juba välja töötatud, kuid mille rakendamine nõuab poliitilisi otsuseid,» ütles Vaarik. «Suur osa riigieelarve katteallikatest on koos.»
    Vaariku sõnul pole välistatud järgmisel aastal osa Eesti Panga kasumi suunamine riigieelarvesse. «Nad on selles osas näidanud üles head tahet,» märkis Vaarik. «Kuid me ei tohiks sellega siiski väga kindlalt arvestada.»
    Eesti Panga infoosakonna ülem Andrus Kuusmann ütles, et pank on küsimust tõsiselt arutanud ja otsustanud, et panga kasumi jagamist puudutavat seadustikku tuleb muuta. Kuusmanni sõnul on parandused kavas veel selle aasta jooksul välja töötada ning siis selguvad ka edasised kasumi jagamise võimalused.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Andris püssi põõsasse ei viska – siit leiad tema uued investeeringud
Väljamõeldud tegelane, Läti investor Andris rühib meelekindlalt edasi, teeb uusi oste, kuigi aktsiapositsioonid on miinuses ja turgude tõusu ei paista kuskil.
Väljamõeldud tegelane, Läti investor Andris rühib meelekindlalt edasi, teeb uusi oste, kuigi aktsiapositsioonid on miinuses ja turgude tõusu ei paista kuskil.
Koolitaja: et oma ärist aru saada, tuleb protsessid üle vaadata
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Ukraina: mereblokaad ohustab globaalset toidujulgeolekut
Ukraina ametnike sõnul on globaalne toidujulgeolek ohus, kuna Venemaa on blokeerinud Ukraina sadamad ja riigil on keeruline teravilja tarneid ümber suunata, kirjutab Bloomberg.
Ukraina ametnike sõnul on globaalne toidujulgeolek ohus, kuna Venemaa on blokeerinud Ukraina sadamad ja riigil on keeruline teravilja tarneid ümber suunata, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.