Eksportivad ettevõtted saavad riigilt garantii

Lambingu sõnul on töö ekspordi riikliku garanteerimise rakendamiseks Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutuses juba käivitunud, mistõttu ettevõtted võivad juba praegu oma taotlustega nende poole pöörduda.

Ekspordi riikliku garanteerimise kord võeti valitsuses vastu teisipäeval.

Riikliku garanteerimise mõte on katta neid riske, mida erafirmad ei ole veel Eestis suutelised pakkuma. Valdavalt on tegu poliitiliste riskidega nende riikide osas, mida erafirmad ei aktsepteeri. Samas hakkab riik korvama osaliselt looduskatastroofidest (sõjad, revolutsioonid, üleujutused, maavärinad, orkaanid) tuleneda võivaid kahjusid.

«Näiteks Türgi maavärina tõttu tekkinud kahjud oleks selle korra kohaselt juba hüvitamisele kuulunud, kui ettevõttel oleksid olnud kaetud poliitiline ja katastroofirisk,» märkis Lambing.

Garantiisüsteemi käivitamise maht sõltub Lambingu sõnul esialgu rahast, mis riik selle katteks eraldab. Sellepärast lükkub ekspordigarantii aktiivne käivitamine ilmselt järgmisse aastasse, mil tuleva aasta eelarve on kinnitatud.

Üldreeglina hakkab ekspordi garanteerimise süsteem toimima isetasuvuse printsiibil, kus kahjusid korvatakse garanteerimistegevusest laekuvatest tuludest.

Garantiilepingu sõlmimisel peab ettevõtja maksma Ekspordi Krediteerimise Sihtasutusele 0,4--3% suuruse lepingutasu, mis sõltub firma müügitehingu riskantsusest. Seaduse kohaselt on võimalik eksporditehingust tekkivat kahju hüvitada vaid kuni 70% ulatuses. Samuti ei tohi ühele eksportöörile väljastatavate garantiide kogusumma ületada 30 mln krooni. Lepingukahjusid kokku garanteerib riiki esialgu kuni 300 mln krooni eest, mis katab 3% Eesti ekspordimahust. Kuid Lambingu hinnangul pole välistatud, et Eestiski võib aastate jooksul ekspordi riiklik garanteerimine sarnaselt välisriikidega katta 10--15% ekspordikäibest.

Lambingu sõnul pole praktilise kogemuse puudumise tõttu sihtasutusel praegu veel täielikku ülevaadet, missuguseid garantiisid siinsed ettevõtted enim vajaks. «Eks praktika näitab seda ja kõigi nende liikidega oleme nõus tegelema, sest minu arvates annab seadus küllalt laiad võimalused ekspordi toetamiseks,» rääkis ta.

Hansa Capitali juhatuse liige Kalle Kiigske ütles, et ekspordi riikliku garanteerimise vastu võib ettevõtete seas küllalt suur huvi tekkida. Seda just nende ettevõtete puhul, mille eksporditurg asub sellises riigis, mille puhul faktooringufirmad liiga suure poliitilise riski tõttu aidata ei saa. «Kui me ütleksime kõva häälega välja, et aitame näiteks Venemaa ja Ukraina riske maandada, oleks meil kindlasti saba ukse taga,» lausus ta. Samas peavad Kiigske sõnul ettevõtted arvestama, et ka riik võib väga riskantsete projektide puhul garantiist keelduda.

ASi Balteco pearaamatupidaja Neeme Välja ütles, et nemad on ekspordi riiklikust garantiist huvitatud. Faktooringuteenustest on Balteco seni loobunud, sest nende müügimaht on veel suhteliselt väike ja käiberahast, mis ettevõtteid faktooringut võtma ajendavad, ei ole neil puudus. Täpsemate otsuste tegemiseks tuleb aga uurida, kui palju garantii firmale praeguste mahtude juures maksma läheb.